Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/II
Korporatsioon ja esinduskogud[muuda lähteteksti]
13. sajandi keskpaigas koondusid läänimehed Harju-Virus ühiseks koguks, et edendada oma ambitsioone ning maad tõhusamalt hallata. See andis neile ka suhetes maahärraga parema positsiooni. 1259. aastal Taani kuninga poole pöördudes kasutasid Eestimaa vasallid enda kohta teadaolevalt esimest korda nimetust universitas vasallorum, mida võiks tõlkida kui “vasallide ühisus”. Neile järgmisel aastal vastates, kõneles kuningas läänimeestest sõnaga communitas ehk “kogukond”. Nii universitas kui communitas jäid Harju-Viru vasalkonnast rääkides kasutusse ka hilisemal ajal.
Harju-Viru vasalkond paistis silma ka oma sidususe poolest. Põhja-Eesti vasallide organiseeritud kokkukuuluvus ilmneb näiteks tõsiasjas, et nad kinnitasid kirjalikke otsuseid oma korporatiivse pitsatiga. Pitsati kasutamisest leidub viiteid juba 1280. aastatest, konkreetseid teateid aga 14. sajandi algusest. Pitsati välimus pole säilinud, sest füüsiliselt on Eestimaa vasallide kollektiivne pitsat tuntud alles 16. sajandist.
Vasallipäevad[muuda lähteteksti]
Vasallipäevad olid seisuslikud kogunemised, mil vasallid kohtusid õigusemõistmiseks ja tähtsamate küsimuste arutamiseks. Saksakeelse sõna Manntag järgi on neid eesti keeles kutsutud meespäevadeks, kuid “mees” tähendab selles kontekstis spetsiifilist läänimeest. Kogunemiste eesmärgiks oli kohtumõistmine, kuid arutati ka erinevaid aktuaalseid probleeme või vasalkonna plaane. Harju-Viru vasalkond suhtleski oma maahärraga vasallipäevade kaudu. Peamiselt toimusid vasallipäevad Toompeal, kuid neid korraldati ka Harju- ja Virumaa äärealadel, Kahalas või Kiiul. Algselt leidsid need aset ebaregulaarselt. Pärast Jüriöö ülestõusu, mil vasalkonna positsioon oli võrdlemisi nõrk, toimus kohtumisi poole aastasaja jooksul ainult kaks. 15. sajandil kutsuti aga vasallid kokku iga kolme aasta tagant. Suure poliitilise kaaluga vasalkonnast kujunes ühtne Harju-Viru aadliseisus, Eestimaa rüütelkonna tuumik. Lisaks vasallipäevadele võtsid läänimehed osa ka seisuslikest nõupidamistest, maapäevadest.
Harju-Viru rüütelkonna rüütlite pitserite koopiad, Rahvusarhiiv