Meespäev

Allikas: Vikipeedia

Meespäev (saksa keeles Manntag) oli Harju-Viru vasallide koosolek keskajal.

Liivimaa piiskopkondade meespäevad olid algselt vasallidest koosneva meeskohtu kogunemised. Alates 14. sajandi lõpust hakkasid nendel osalema ka teised territoriaalseisused (Riias ja Saare-Läänes kapiitel, Tartus kapiitel ja linn), misläbi nad muutusid Saksa vürstiriikide maapäevade sarnasteks institutsioonideks.[1]

Seisuste kokkukutsumise õigus ja kohustus kuulus maaisandale. Liivimaa piiskopkondades on tõendeid sellest, et seisused avaldasid maaisandale survet kogunemise korraldamiseks. Näiteks teatas 1519. aastal Saare-Lääne piiskop, et kutsub "vasallide palvel ja tungival nõudmisel ning kapiitli ja austatud nõukogu tahtel ja loal kõik selle maa härrad ja seisused üldisele meespäevale (gemeine mandach)". Seisuste surve viis selleni, et Saare-Lääne piiskopkonna ja Riia peapiiskopkonna maaisandad loobusid õigusest kutsuda meespäev kokku oma äranägemise järgi vastavalt vajadusele ning määrasid 1524. aastal kindlaks, et meespäevad hakkavad edaspidi toimuma üks kord aastas.[1]

Meespäeva tasandil võisid toimuda eelläbirääkimised, kus kujundati välja territooriumi seisukoht maapäevale esitamiseks.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Pärtel Piirimäe: "Liivimaa maapäev Wolter von Plettenbergi ajal (1494–1535)" Ajalooline Ajakiri, 2008, 1/2 (123/124), lk 51–53, 65