Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa 1

Vikipeedia taga on väga suur idee: koondada kõik maailma teadmised ja teha need kättesaadavaks kõigile huvilistele. Soov teadmisi klassifitseerida ja korrastada ulatub tagasi antiikaega, kuid entsüklopeediate loomine sai viimase tugevama tõuke ja tänapäevase vormi valgustusajal, 18. sajandi keskpaiku. Näiteks prantsuse Encyclopédie (avaldatud 1752–1772) püüdis koondada kogu maailma teadmised ning jagada neid avalikkuse ja tulevaste põlvkondadega. Encyclopédie juures on tuvastatud rohkem kui sada panustajat.

Tänapäeva inimese jaoks on ligipääs teadmistele nii entsüklopeedia lugeja, looja kui ka korrastajana määratult paranenud. Viimase arenguna pakub internet ligipääsu teadmistele igal pool, kus leviala seda võimaldab, ning igaühele, kel on arvuti või nutiseade. Internet võimaldab teha traditsioonilisi entsüklopeediaid elektrooniliselt kättesaadavaks, aga ka palju suuremal hulgal inimestel entsüklopeedia kirjutamisse panustada. Vikipeedial on olnud kümneid miljoneid panustajaid, kes on püüdnud koondada, süstematiseerida ja avalikuks teha laia kõlapinnaga teadmisi. Selle eesmärgi täitmine on muidugi olnud pisteline ning sama palju kui Vikipeedias on teadmisi, on ka lõpetamata mõtteid ja pooleli jäänud arutelusid. Vikipeedia entusiastide suutlikkusel on inimlikud piirid ning pooleli jäänud vestlused jäävad tihti uute tulijate lõpetada.

Sellepärast loodame ka Sind, kursusel osaleja, panna huvituma Vikipeedia toimimispõhimõtetest, et saaksid aidata meil teadmisi korrastada ja edasi anda. Siinsel kursusel omandatavad oskused on rakendatavad ka muudel elualadel – näiteks ülikooliõpingutes ja Sinu tulevasel erialal. Seega annab kursuse läbimine Sulle muudki kasulikku kui oskuse Vikipeediasse kirjutada.

Esimeses õppetükis anname ülevaate Vikipeediast ja eestikeelsest Vikipeediast: räägime sellest, mis on Vikipeedia, kuidas see toimib, kes sinna kirjutavad ja mis teemadel. Esimese praktilise harjutusena tuleb registreerida end Vikipeedia kasutajaks (vt allpool), soovi korral võid Vikipeedias veidi ringi vaadata ning tutvuda teemadega, millest sooviksid kirjutada Vikipeedia artikli.

Mis on Vikipeedia?

Vikipeedia on niisiis internetiajastu entsüklopeedia, mille eesmärgiks on koondada teadmisi ning teha need kättesaadavaks võimalikult paljudele inimestele. Vikipeediat võibki mõista paljusid inimesi ühiselt töötama inspireeriva idee ja moodsa tehnoloogia õnnestunud koostoime viljana. Vikipeedia kasutajaid (ja eelkõige artiklite loojaid ja toimetajaid) nimetatakse vikipedistideks. Praktiliselt tegelevad vikipedistid enamasti suure teadmisteterviku väikeste kildudega, millest on võimalik saada isiklikku ülevaadet ning mille probleemidega on võimalik ennast kurssi viia. Sellest tulenevalt võib Vikipeedia põhieesmärgi sõnastada ka teistmoodi – info koondamine hetkel aktuaalsete probleemide kohta –, sest tihti on tegemist just hetkel vajalike teadmiste koondamisega, olgu need siis poliitika, maaviljeluse või näiteks andmeturbe vallas.

Vikipedistid ise sõnastanud oma eesmärgid viie põhimõttena:

1. Vikipeedia on entsüklopeedia
   Entsüklopeedia on teos, mille eesmärk on koondada ja edasi anda inimteadmiste tervik teatud valdkonna kohta. Traditsiooniliselt on olnud võimalik selle eesmärgi täitmiseks rakendada ainult piiratud hulka inimesi ja täita ainult piiratud mahus paberit. Internetiajastul on need piirangud küll märksa lõdvemaks läinud, aga teatud määral on need senini olulised. Ühte teksti saab ka praegu parandada (peamiselt) väikeste sammude kaupa kirjalikul kujul ning juba inimliku tähelepanuvõime piiratuse tõttu peab informatsiooni esitama kompaktselt ja täpselt. Tänapäeval võib küll Vikipeedia vahendusel igaüks hakata entsüklopedistiks, aga vikipedisti ootavad ees paljuski samasugused väljakutsed kui traditsioonilise entsüklopeedia koostajat. Sellepärast võib näha mitmeid sarnasusi Vikipeedia ja teiste entsüklopeediate vahel:
   – Vikipeedia artiklites on informatsioon teatud viisil struktureeritud ja artiklid keskenduvad just teatud tüüpi nähtustele;
   – teadmiste koondamisel on oluline tagada nende usaldusväärsus ja jälgida väidete päritolu;
   – Vikipeedias rakendatakse n-ö entsüklopeedilist stiili, mis püüdleb ühelt poolt väljenduse kompaktsuse ja teiselt poolt selguse poole. Traditsioonilise entsüklopeedia ja Vikipeedia vahel on ka erinevusi. Näiteks seab teksti paigutamine internetti ja vikikeskkonda Vikipeedia loomise tavalise entsüklopeedia koostamisest osaliselt teistsugusesse konteksti. Nendest erinevustest räägime aga hiljem. Niisamuti nagu teadustekstideski, tuleb Vikipeedias viidata, et iga teksti lugeja saaks soovi korral tutvuda allikatega, millel tekst põhineb, ja kontrollida, kas neist on ikka õigesti aru saadud. Iga infokild, mis ei ole käibetõde, peab olema seostatav mujal avaldatud allikaga ning selle usaldusväärsuses võib iga lugeja veenduda. See, kas mujal ilmunud tekst on usaldusväärne ja tõesti annab adekvaatselt edasi teadmisi mingi valdkonna kohta, on eraldi teema ning selle üle otsustamisel aitavad kaasa silmaring ja kogemused tekstide lugemisel. Kuigi igaüks võib avaldada näiteks internetifoorumis või lugejakirjas oma arvamust, pole kõik arvamused kaugeltki võrdsed ning terade eristamine sõkaldest nõuab omajagu arupidamist.

2. Vikipeedia on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist
   Vikipeedia tekste püütakse koostada n-ö eikellegi vaatepunktist, kirjeldades teadmisi, milles on enam-vähem kokkuleppele jõutud. Kui üldlevinud arusaam mingi nähtuse kohta puudub, esitatakse teema kohta eri vaatepunktid, eristades selgelt eri leeride seisukohad. Vikipeedia tekstide eesmärgiks on võtta kokku artiklite aluseks olnud allikaid ning pakkuda nendest võimalikult kergesti ligipääsetavat ja selget ülevaadet.

3. Vikipeedia sisu on kõigile vabalt kasutamiseks, muutmiseks ja levitamiseks
   Vikipeediasse kogutud informatsiooni võib igaüks vabalt kasutada mistahes eesmärgil. Vikipedistidest autorite tehtud töö tunnustamiseks tuleb ainult allikale viidata. Vikipeediasse postitatud teksti, pilte ja muud meediat võib müüa, tükeldada, toimetada, segada või muuta ükskõik millisel moel. Kõik Vikipeedia autorid on tekstidega kaasnevate litsentside alusel andnud loa oma kirjutatud tekstidega ette võtta ükskõik mida – juhul kui tekstile viidatakse. Meediafailide puhul peab üleslaadija enne veenduma, et selle materjali kasutamisel pole autoriõiguslikke piiranguid. Vikipeedia lugejal/kasutajal peab olema kindlus, et Vikipeediast pärinevate materjalide kasutamine on vaba. Vabakasutuslitsentside tõttu võib Vikipeediast pärinevaid tekste ja pilte tihti näha ka ajakirjanduses.

4. Vikipeedia toimetajad suhtuvad üksteisesse heatahtlikult ja viisakalt
   Vikipeedias avaldatud artiklid ei kuulu traditsioonilises mõttes artikli autorile, vaid igaüks võib neid muuta, täiendada ja toimetada. Pikaaegsed kogemused näitavad, et kõige targem on näha teistes vikipedistides heatahtlikke inimesi, kes tahavad oma panust anda. Kui näed teiste kirjutatud artiklites viga või puudujääki, võid püüda aidata probleemi lahendada. Samamoodi võivad teised vikipedistid täiendada Sinu alustatud artiklit. Oleme kokku leppinud, et selle kursuse raames kirjutatud artikleid teised vikipedistid enne kursuse lõppu ei puutu. Kursuse lõpus, kui artikkel jõuab Vikipeedia põhiruumi, on kõigil õigus seda oma äranägemise järgi täiendada ja muuta (vt täpsemalt õppetükk 7). Vastavalt kokkuleppele on vikipedistid ühelt poolt avatud põhjendatud muudatustele ja teiselt poolt muudatuste põhjendamisele.

5. Vikipeedia reeglid on paindlikud
   Konkreetsetest juhistest tähtsam on nende taga seisev idee ja seega tuleb Vikipeediale kaastöö tegemisel lähtuda eelkõige kainest mõistusest.

Kes Vikipeediasse kirjutavad?

Vikipeedia põhimõtte järgi on igaüks oodatud Vikipeediasse kirjutama – ka Sina ja Su sõbrad ja tuttavad. Kui võtta Vikipeedia põhimõtted omaks, võib Vikipeediasse kirjutamine olla väga tänuväärne ja kasulik tegevus. Vikipeedia kaudu võib leida inimesi, kes jagavad Sinu huvisid, ja aidata teha teistelegi põnevaks ja mõistetavaks Sulle südamelähedasi teemasid. Traditsiooniliselt on Vikipeediasse kirjutatud oma vabast ajast ja see on taganud kirjutajatele loomevabaduse. Üsna hiljuti on mõned muuseumid ja kultuuriasutused üle maailma avastanud, et Vikipeedia on sobiv koht nende kogutud info esitamiseks, mistõttu on viimastel aastatel peamiselt ülikoolide ja mäluasutuste juurde tööle võetud ka mõned palgalised vikipedistid. Nende osakaal on praegu aga kaduvväike ja põhiosa Vikipeediast on loonud pühendunud vabatahtlikud. Nemad moodustavadki vikipedistide kogukonna.

Vikipeedia kaastööliseks saadakse erinevaid teid pidi. Mõni satub Vikipeedia artikleid muutma ja täiendama valdkonnaeksperdina, eesmärgiga jagada oma teadmisi ka teistega. Mõnda motiveerib võimalus teiste vigu märgata ja neid hoolega parandada. Mõni peab kalliks suurt ideaali kõigi teadmiste süsteemsest kogumisest, teine süveneb mingisse kitsasse valdkonda. Inimesed, kes Vikipeediat täiendama satuvad, on väga erinevad, erinevate huvide ning töömeetoditega.

Millest kirjutatakse?

Vikipeedias ringi vaadates võib märgata, et kõik teemad pole ühtviisi hästi kaetud. Teemade esindatus Vikipeedias sõltub otseselt sellest, kui paljud kasutajad on neile tähelepanu osutanud ning milliste huvidega toimetajaid kogukonnas leidub, samuti sellest, mis teemad on ühiskonna seisukohalt piisavalt tähtsad, et pälvida artikkel entsüklopeedias. Sellega seoses räägitakse teema olulisusest ja tähelepanuväärsusest. Teemat võib pidada Vikipeedia seisukohast tähelepanuväärseks, kui see on leidnud piisaval hulgal kajastamist usaldusväärsetes ja neutraalsetes allikates. Need allikad ei saa olla teemaga seotud asjaosaliste endi avaldatud. Näiteks ei sobi kirjutada artiklit erafirmast, kasutades algallikana selle kodulehte, kuna selle sisu ei ole erapooletu. Kahtlemata sõltub tähelepanuväärsus ning näiteks piisavate allikate hulk sellisel juhul kontekstist.

Mõningase ülevaate teemadest, mis on eestikeelses Vikipeedias esil olnud, saab õppetüki lõpus esitatud artiklite nimistust. Võimalik, et mõnda nendest teemadest ei pea Sa tähelepanuväärseks ning on väga tõenäoline, et kui Sa hakkad eestikeelsest Vikipeediast midagi otsima, avastad, et nii mõnigi oluline teema on kajastamata. Vikipeedia artiklites tähelepanuväärsusest üldiselt otsesõnu juttu ei ole. See tähendab, et artiklis ei ole tavaliselt nimetatud, et nähtus on "tähelepanuväärne". Pigem tuleb nähtuse tähelepanuväärsus välja artiklis esitatud informatsioonist n-ö ridade vahelt. Näiteks pole kahtlust, et mis tahes ala maailmameister on tähelepanuväärne, aga kooli tšempion palliviskes ei tarvitse seda olla.

Kuidas Vikipeedia toimib?

Vikipeedia sisuline tegevus on artiklikeskne. Kasutajad keskenduvad enamasti teatud artiklite loomisele ning teemakohaste probleemide lahendamisele. Aja jooksul on välja kujunenud kasulikke reegleid ja põhimõtteid, mida artikli koostamisel järgida. Nende reeglite mõte on, et artikli tekst oleks kergesti loetav ja jälgitav. Praktiliselt saab artikkel tihti alguse esimesest lausest, milleks on definitsioon, ülejäänud sisu koguneb lisanduste ja paranduste käigus. Aja jooksul võidakse muuta artikli ülesehitust, viia artikli osi teiste osadega kooskõlla, tõsta osa teksti teistesse artiklitesse jne. Enamasti seotakse artikkel linkide kaudu teistega. Nii võib kaua aega tagasi alustatud artikli väljanägemine erineda oluliselt esimese autori nägemusest. Vikipeedia jaoks on see aga asjade loomulik käik, kuna meie arusaamine maailmast muutubki siis, kui me iseseisvalt ja kollektiivselt õpime.

Vikipeedia tähtsamaid tööpõhimõtteid on rühma konsensus. See tähendab, et arutelu on lõppenud ja asi otsustatud alles siis, kui kõik on lahendusega nõus. Praktikas tähendab see, et mõnel juhul ei jõua enam teise vikipedistiga vaielda ning kehtima jääb mingi kompromiss. Pidevalt ilmnevate probleemide lahendamiseks on valmistatud ka hulk abivahendeid, mis aitavad teha keelelisi parandusi, leida katkisi linke jms.

Vikipeediat loovad ja parandavad tavalised inimesed ja seetõttu on Vikipeedias palju lõpetamata mõtteid ja lahendamata küsimusi. Kui Sa tahad näha elavat Vikipeediat, võid vaadata eesti- või ingliskeelses (või muukeelses) Vikipeedias viimaste muudatuste lehele. Seal on näha, kuidas Vikipeedia pidevalt uueneb ja muutub. Vikipeedia püsitoimetajad hoiavad tihti silma peal just uutel muudatustel, et vajadusel parandusi välja pakkuda või uutel tulijatel artikleid viimistleda aidata.

Vikipeedia on ise uhkelt määratlenud, et ta ei ole ei anarhia, demokraatia ega bürokraatia. Vikipeedia on küll oma alustelt vaba, aga vabaduse piir asub seal, kus kellegi tegevus hakkab häirima entsüklopeedia loomist. Vikipeedia põhimõtete järgi ei saa hääletamine asendada arutelu ning kõikides küsimustes püütakse jõuda ühele meelele või kajastada esinevat vastuolu adekvaatselt. Vikipedistide jaoks ei ole oluline, kes võidab vaidluse, vaid see, kuidas see mõjutab entsüklopeedia arengut, arvestades samas seda, et Vikipeedia püsimiseks on kõige tähtsam osa vikipedistide kogukond. Vikipeedias kaasa tegemine ei ole aga kellelegi kohustuslik ning kasutajaid on julgustatud panustama täpselt nii palju, kui neil tahtmist ja võimalust on.

Vikipeedia tehnoloogia

Tehnoloogiliselt toetub Vikipeedia vikitarkvarale, mille eesmärk on anda suurele hulgale inimestele korraga võimalus üheskoos sisu muuta, faile üles laadida ja veebikeskkonnas tekste luua. Selle peamine erinevus tüüpilistest veebilehtedest ongi see, et viki püüab kaasata kõiki külastajaid internetientsüklopeedia sisu loomises osalema.

Mediawiki keskkond, millel Vikipeedia põhineb, pakub palju võimalusi teksti vormistamiseks. Keerulisemate tabelite ja kujutiste jaoks on Vikipeedias loodud mitmeid lisamalle, mida saab korduvalt kasutada. Võimalik on kasutada ka lisaliideseid, mistõttu võivad eri keelte Vikipeediad veidi erinevad välja näha. Eestikeelse Vikipeedia keskkond pakub praeguseks enamiku sisuliste ülesannete lahendamiseks mitmeid eri mooduseid, et iga kasutaja leiaks endale meelepäraseima. Mõni kasutaja eelistab hiirt, teine klaviatuuri ning Vikipeedia arvestab mõlema soovidega.

Alustuseks tasub teada, et sinised lingid viivad juba olemas olevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid seda ei ole veel alustatud. Vikipeediast saab otsida, kasutades otsinguriba ülal paremal ning enamikku lehtedest on võimalik muuta, vajutades nupule "Muuda" või "Muuda lähteteksti" (vt joonis 1 allpool). Valides “Muuda” või “Muuda lähteteksti” ilmnevad erinevad võimalused. “Muuda” pakub keskkonna, mis on sarnane tavalistele tekstitöötlusprogrammidele, ehkki selle võimalused on kohati piiratumad. Näiteks pakub valik “Muuda” sõna esile tõstmiseks võimaluse valida ülalt menüüst “Rasvane kiri” või vajutada ctrl+b (vt joonis 2). Valik “Muuda lähteteksti” võimaldab sõna esile tõsta, kirjutades selle ette ja järele kolm ülakoma või vajutades ülal menüüs "rasvase" A-tähega nupule (vt joonis 3). Kogenud vikipedistid eelistavad enamasti muuta lähteteksti, kuna see pakub rohkem võimalusi. Siin kursusel võid valida endale sobiva kasutajaliidese ise, valik “Muuda” võib olla alguses lihtsam, kuid ka “Muuda lähteteksti” saab aja jooksul kindlasti harjumuspäraseks.

Joonis 1. Muutmisviisid.

Joonis 2. Muuda lähteteksti.

Joonis 3. Muuda tekstiliidesega

Eestikeelne Vikipeedia

Praeguseks on n-ö ametlikult tunnustatud Vikipeedia olemas 291 keeles ja 354 keele kõnelejad töötavad selle eesmärgi nimel. Eri keelte Vikipeediaid nimetatakse omaette Vikipeediateks, kuna igas keeles on oma kogukonnad, huvid ja probleemid. Eestikeelne Vikipeedia on emakeelsete kõnelejate arvu kohta üks suurimaid. Eestikeelses Vikipeedias on kokku üle 140 000 artikli ning artiklite absoluutarvu poolest  on see Vikipeediate seas 43. kohal. Eesti elanike arvu arvestades on eestikeelses Vikipeedias aga peaaegu 130 artiklit 1000 elaniku kohta ning selle statistika alusel on eestikeelne Vikipeedia maailmas 19. kohal. Kui vaadelda vikipedistide arvu keele kõnelejaskonna taustal suuremate keelte seas, on eestikeelne Vikipeedia lausa 2. kohal maailmas.

Seda, kui palju on kokku inimesi, kes Vikipeediasse kirjutavad, on raske hinnata. Aktiivseid toimetajaid, kes kirjutavad Vikipeediasse iga kuu, on maailmas ehk mõniteist miljonit ja registreerunud kasutajaid ehk mõnikümmend miljonit. Eestikeelses Vikipeedias on praegu registreeritud üle 89 000 kasutajanime, aga osa nendest on tehtud masinate poolt automaattöötluseks ja paljud kasutajad logivad sisse väga harva. Iga kuu teeb eestikeelses Vikipeedias parandusi umbes 300–400 kasutajat. See number kõigub ja osa toimetajatest on palju aktiivsemad kui teised. Paljude muudatuste tegemisel jäetakse sisse logimata ning nii talletataksegi ainult kasutaja IP-aadress. Selliseid kasutajaid on raskem jälgida.

Globaliseeruvas maailmas tuleb väiksemates keeltes Vikipeediatel palju vaeva näha, et ennast digitaalses ruumis kehtestada. Omakeelse Vikipeedia loomine on auasi ning pealegi võib Vikipeedia olemasolu oluliselt muuta keele staatust ja kasutusala. Ametliku riigikeelena ei ole eesti keel iseenesest kehvas seisus, aga tuleb tunnistada, et tihti peame uuemat infot lugema ja kuulma võõrkeeltes. Selleks et sellest arusaadavalt omadega rääkida, peab selle info eesti keelde tõlkima. Vikipeedia võimaldabki meil seda infot omakeelsesse konteksti paigutada. Meile oleks ju väga kasulik ja mugav, kui me saaksime eesti keeles teadmistele sama hõlpsasti ligi kui inglise, saksa või vene keeles.

Kuigi eestikeelne Vikipeedia on suutnud ennast juba mõneti kinnistada ning paljudel juhtudel pakub otsingumootor otsingu vastena eestikeelse Vikipeedia artiklit, peame suurte keelte Vikipeediate tasemeni jõudmiseks töötama kordades rohkem. Seetõttu on eestikeelse Vikipeedia jaoks väga väärtuslik panus ka artiklite tõlkimine teistest keeltest. Tõlkimine aga ei ole kerge ning luua hea tõlke loomine on ülesanne, mis nõuab nii hoolikat tööd kui ka kogemust. Tõlkides tuleb arvesse võtta seda, et keeled on erineva ülesehitusega, erinevad ka sõnade tähendusväljad ning nähtusi võidakse keeltes erinevalt klassifitseerida. Kuigi julgustame sellel kursusel osalejaid edaspidi kindlasti Vikipeedia artikli tõlkimisega kätt proovima, jääb see tegevuses siinse kursuse eesmärkide seast välja.

Millega tegeletakse eestikeelses Vikipeedias praegu? Vikipedistide eesmärgid on enamasti tingitud kontekstist, milles Vikipeediat luuakse ja kus seda loetakse. Nagu teisteski Vikipeediates, võib ka eestikeelses tähele panna, et paremini on kaardistatud kohalikud teemad, kohalikud piirkonnad ja lähiajalugu. See on igati loomulik, kuna kirjutame ju sellest, mis me teame, ning kohaliku teabe puhul on meil isegi mõningane vastutus oluline kirja panna. Kuna eestikeelset Vikipeediat võib pidada keskmise suurusega Vikipeediaks, ei ole praegu enam kõige tähtsam artiklite arvu suurendamine. Selle kõrval on vikipedistid hakanud väärtustama artiklite kvaliteeti ning ühtlustama sarnaste teemade lehti. Selle tegevusega tasub veel mõnda aega jätkata. Siiski on meil alati hea meel ka mistahes teemadel kirjutatud uute artiklite üle. 

Ülesanded

1. Loo Vikipeedia konto

Esimene ülesanne on luua Vikipeedia konto. Mitmeid muudatusi saab teha ka ilma kontota, aga selle kursuse jaoks on vaja kasutajanime.

Kasutajanime valikul tasub võtta hetk aega ja järele mõelda. Sa ei pea tegema kasutajanime oma pärisnimest, kuigi see on võimalik ja nii ka sagedasti tehakse. Nime valides tuleks mõelda, kas tahaksid ka näiteks aasta või kahe pärast kasutada sama nime. Kasulik on valida selline nimi, mis jääb hästi meelde. Samuti võib arvestada, et kuigi see ei ole Su pärisnimi, saab ka Su kasutajanimi peagi ka äratuntavaks ning Su sõbrad, tuttavad ja teised vikipedistid  võivad teada, kes selle nime taga tegutseb.

Konto loomiseks vali Vikipeedia esilehelülalt paremalt (vt joonis 4) „Loo konto“ ja sisesta kasutajanimi, parool ning selle kursuse jaoks kindlasti ka oma e-posti aadress. Kursuse raames ühenduse hoidmiseks palume valida ülalt paremalt menüüst "Eelistused" ning märkida lubatuks e-kirjade saatmine („Luba teistel kasutajatel mulle e-kirju saata“). Seejuures jääb Sinu e-posti aadress nähtamatuks, kuni Sa kirjale vastad. Eelistuste all tasub üle vaadata ka „Teavitused“ ning märkida, mille kohta soovid saada teavitusi.

Postita oma kasutajanimi Moodle'isse.

'Tähtaeg teisipäev, 17. oktoober kell 23:59'

Joonis 4. Loo konto ja logi sisse.

2. Mõtle artikli teema peale

Tutvu Vikipeedia artikli teemadega ning mõtle, millest tahaksid artikli kirjutada. Kui ükski pakutavatest teemadest ei kõneta, võib kirjutada ka muul teemal. Teemavalikuga ei ole veel kiire, sest sellest on täpsemalt juttu järgmises õppetükis ning teema tuleb valida alles PÄRAST sellega tutvumist (tähtaeg 24. oktoober). Siiski oleks hea, kui hakkaksid juba praegu Sind huvitavat teemat otsima.

Lisamaterjale

Lisamaterjalid on vabatahtlikuks lugemiseks osalejatele, kes tahavad Vikipeediat üksikasjalikumalt tundma õppida. Inglisekeelsed materjalid neil teemadel on uuemad ja põhjalikumad.

• Valik Vikipeedia artikleid
• Vikipeedia õppekäik: Vikipeedia õppekäik (eesti keeles)

• Mida Vikipeedia ei ole: Mida Vikipeedia ei ole (eesti keeles), What Wikipedia is not (inglise keeles)
• Vikipeedia usaldusväärsusest: Usaldusväärsuse tagamine (eesti keeles), Reliability of Wikipedia (inglise keeles)
• Viki-keskkonna tehnoloogiast: Viki (eesti keeles), Wiki (inglise keeles)
• Põhiandmed eesti Vikipeedia kohta: Eesti Vikipeedia arvudes

Põhiandmed eri keelte Vikipeediate kohta: List of Wikipedias (inglise keeles), List of Wikipedias by speakers per article (inglise keeles)