Vikipeedia:E-kursus/2016-kevad/nädal-2/kodutööd/Annaagejeva

Esimese artiklina valisin inimajaloo valdkonna alt Anrepi lõvi. Tegu on mälestusmärgiga, mille autoriks on saksa skulptor Christian Daniel Rauch. Antud vaatamisväärsus püstitati Poolas 1844.aastal hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepi (1760–1807) mälestuseks. Mälestusmärk koosneb kahest osast: mälestustahvlist ning lõvikujust. Artikkel koosneb peapealkirjast, milleks on Anrepi lõvi ning neljast alapealkirjast, nendeks on: käpa lõhkumine, vaata ka, viited, välislingid. Juhtlõik on kergesti mõistetav ja iseseisvalt loetav, peegeldab sisu ning väga hästi tutvustab kõige alguses, millega on üldse tegu (näiteks tutvustatakse, et see asub Poolas, hiljem aga tutvustatakse lähemalt asukohta). Lõikud on suhteliselt lühikesed kuid tänu sellele on lihtsam tutvuta informatsiooniga. Kõik vajalikud mõisted on enamasti samuti lahti seletatud - mõiste peale vajutades on võimalik näha selle tähenduse ning põhjalikumalt selle kohta informatsiooni (näiteks keevitas). Artiklis on neli viidet teistele allikatele, ma leian, et sellest on piisav arvestades, et artikkel ei ole just kõige suurema pikkusega. Artiklile annavad palju juurde kolm pilti, mis annavad parema ettekujutuse olemasolevale informatsioonile.

Artikkel Anrepi lõvi

Teise artiklina valisin välja taimede valdkonna alt Jaapani männi. Artikkel koosneb pealkirjast (Jaapani mänd) ning kuuest alapealkirjast, nendeks on: kirjeldus, teisendid, levila ja ökoloogia, kasutamine, paljunemine, viited. Leviala ja ökoloogia jaguneb omakorda kolmeks alapealkirjaks, milleks on kliima, kasvupinnas ning kaasliigid. Kõik alapealkirjad on omavahel seotud. Juhtlõik on suhteliselt lühike kuid vaatamata sellele hästi tutvustab, mis taimega on üldse tegu. Samas juhtlõike juures on väikseks miinuseks see, et kergesti mõistetav ja iseseisvalt loetav. Selle poolest, et tuleb veidikenegi näiteks tunda geograafiat, et luua ettekujutus kui palju merepinnast on nii-nii palju meetreid jms, selles mõttes, et artikli juhtlõik oli natukene raskem võrreldes eelmise artikli analüüsiga. Ma leian, et artikli lõigud on paraja pikkusega, ei ole väga lühikesed (nagu oli eelmise artikli puhul) ning samas pole väga pikad, mis on suureks plussiks, kuna enamik lugejaid ikkagi ei viitsi lugeda pikki lõike tervikuna läbi. Mõisted ja nimetused on lahti seletatud, mis on minu arvates väga hea, kuigi ega neid mõisteid nii palju ka polnud. Artikli koostamisel on kasutatud seitse viidet, mis on minu arvates ühe artikli jaoks täpselt sobiv arv, kuskil 6-9 viite vahel. Eraldi suure plussiga tahaksin välja tuua pildid, mis on väga silmatorkavad kuna enamik on värvilised. Samuti mille poolest see artikkel erines eelmisest on see, et paremal küljel, esimese pildi all on märksõnadega väga hästi välja toodud asukoht, täisnimetus, hõimkond jms - see on üheks suureks plussiks artikli puhul.

Artikkel Jaapani mänd

Kolmandaks artikliks valisin 20.sajandi inimeste seast Antoine Abeli (1934-2004). Tegu on Seišellide prantsus- ja kreoolikeelne kirjanikuna. Artikkel koosneb seitsmest alapealjast, milleks on elulugu, looming, hinnangud, Antoine Abeli auhind, viited, kirjandus, välislingid. Juhtlõik tundub olevat liiga lühike, sellest me saa väga palju teada, ainult tema sünni ja olemuse kohta ning see on kõik. Artikli lõigud ise on paraja pikkusega, võib öelda isegi, et erineva pikkusega, mis teebki artikli esmamulje silmadega huvitavamaks. Samuti siin on seletatud vajalikud mõisted ning kohad (vajutades näiteks Šveitsi peale saan informatsiooni selle riigi kohta). Selle artikli juures on viis viidet, millest on minu arvates piisav. Kahjuks pole selles artiklis mitte ühtegi pilti. Kui ma ise looksin selle artikli, siis ma paneksin kindlasti pildi juurde, et kellega on tegu.

Artikkel Antoine Abel