Vieranika Čarkasava
Vieranika Anatoleŭna Čarkasava (valgevene keeles Вераніка Анатольеўна Чаркасава; vene keeles Вероника Анатольевна Черкасова Veronika Anatoljevna Tšerkassova; 12. jaanuar 1959 Minsk – 20. oktoober 2004 Minsk) oli Valgevene ajakirjanik. Ta mõrvati 20. oktoobril 2004.
2021. aasta seisuga polnud tema tapjat leitud.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Veronika Tšerkassova sündis 12. jaanuaril 1959 Valgevenes Minskis. 1980. aastatel töötas ta televisioonis, pärast Nõukogude Liidu lagunemist erinevates sõltumatutes opositsioonilehtedes: "Belorusskaja Delovaja Gazeta" (1990. aastatel), "BelGazeta" (1995–2003) ja lõpuks aastatel 2003–2004 ajalehe "Salidarnaść" (Solidaarsus) jaoks. Hiljem spetsialiseerus uurivale ajakirjandusele ja kirjutas sotsiaalsetest küsimustest, sealhulgas artikleid ususektidest ja romi kogukondadest Valgevenes, kuid avaldas ka mitmeid artikleid illegaalsest relvakaubandusest Aleksandr Lukašenka Valgevene ja Saddam Husseini Iraagi vahel. Ta külastas Iraaki 2002. aastal ajakirjanike grupi liikmena, mille kutsusid riiki Valgevene ärimehed kellel oli Iraagis partnereid.[1]
Mõrv[muuda | muuda lähteteksti]
Tšerkassova mõrvati oma Minski korteris 20. oktoobril 2004.[2][3] Ta sai terariistaga üle 40 torke, enamasti kurku ja kätesse.[4] Tema surnukeha avastasid tema teismeline poeg Anton Filimonov ja kasuisa Vladimir Meležko pärast seda kui Tšerkassova ema hakkas muretsema, et tütar ei ilmunud tööle ega vastanud telefonikõnedele.[5][6][7]
Tapjat pole kunagi leitud. Sissemurdmise märke ei leitud, oletatavasti avas Tšerkassova ise ukse.[6] Uurimistoimingute algust pealt näinud ajakirjanikud meenutavad, et politseinikud ütlesid Veronika poega silmas pidades: "Me peame pioneeri võtma". Poissi kuulati üle ilma advokaadi ja sugulasteta, teda ähvardati, survestati ja ta pidi põgenema Moskvasse oma isa Dmitri Filimonovi juurde. Kui talle teatati, et talle süüdistust ei esitata, naasis poiss Minskisse ja arreteeriti väidetava valuuta võltsimise eest. Ta vabastati kautsjoni vastu 2006. aasta aprillis.[8] Anton Filimonovil tekkis raske depressioon ja ta viidi psühhiaatriahaiglasse.[9] Tšerkassova kasuisale avaldasid survet ka uurijad, kes üritasid teda mõrvas üles tunnistama.[10] Maailma uudisteväljaandjate ühendus, IFEX ja teised rahvusvahelised organisatsioonid mõistsid hukka Tšerkassova perekonna ahistamise ja kutsusid Valgevene ametivõime üles muutma juhtumi uurimine selgeks ja õiglaseks.[11]
Ametlik uurimine peatati 2005. aasta detsembris,[5] alustati uuesti 2006. aasta veebruaris ja peatati uuesti 14. märtsil 2006, viidates süüdistatavate kahtlusaluste puudumisele. Võimud pole kunagi nõustunud seostama Tšerkassova mõrva tema ametialase tegevusega. RSF-i sõnul ignoreeris uurimine olulisi tõendeid, mis tõestasid, et tapmine oli seotud tema tööga. Ajakirjanike sõnul oli tema koreterist kadunud ainult mõned viimasel Iraagi-reisil tehtud fotod.[4][12]
19. oktoobril 2012 üritasid tundmatud isikud tungida Minski korterisse, kus elavad Tšerkassova ema, isa ja poeg. Perekond märkis, et nad kogesid korduvalt politseikülastusi alates 2004. aastast, nende kodu otsiti läbi 2008. aastal.[7]
2021. aasta seisuga on juhtum endiselt lahendamata, mõrvarit pole leitud.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Serov, P. (20. oktoober 2021). "Кем была Вероника Черкасова и почему после ее убийства появились вопросы к властям" (vene). BAJ. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. detsember 2021. Vaadatud 24. detsembril 2021.
- ↑ "Belarusian Journalist Stabbed To Death In Minsk" (inglise). Radio Liberty. 21. oktoober 2004. Vaadatud 24. detsembril 2021.
- ↑ "Independent journalist murdered" (inglise). RSF. 22. oktoober 2004. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. detsember 2021. Vaadatud 24. detsembril 2021.
- ↑ 4,0 4,1 "No Justice for Journalists in Ukraine, Belarus and Russia" (PDF) (inglise). Article 19. Vaadatud 24. detsembril 2021.
- ↑ 5,0 5,1 "Authorities shelve probe into Cherkasova's murder without ever finding any clues" (inglise). RSF. 30. detsember 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. detsember 2021. Vaadatud 24. detsembril 2021.
- ↑ 6,0 6,1 "Journalist killed in her apartment" (inglise). Committee to Protect Journalists. 21. oktoober 2004. Vaadatud 24. detsembril 2021.
- ↑ 7,0 7,1 "Накануне годовщины убийства Вероники Черкасовой в ее квартиру ломились неизвестные" (vene). BDG. 19. oktoober 2012. Vaadatud 24. detsembril 2021.
- ↑ "Son of slain journalist Veronika Cherkasova released on bail" (inglise). CPJ. 14. aprill 2006. Vaadatud 24. detsembril 2021.
- ↑ "Психоделы" [Drivers Insane] (vene). Novaya Gazeta. 3. märts 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. detsember 2021. Vaadatud 24. detsembril 2021.
- ↑ "Veronica Cherkasova: Murder Mystery" (inglise). BAJ. 4. juuli 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. detsember 2021. Vaadatud 24. detsembril 2021.
- ↑ "WAN concerned about investigation into murder of journalist Veronika Cherkasova" (inglise). IFEX. 19. aprill 2005. Vaadatud 24. detsembril 2021.
- ↑ Sergey Satsuk (21. jaanuar 2005). "The Fear As a Plausible Motive, Or Who Murdered Vieranika Charkasava?" (inglise). BDG. Vaadatud 24. detsembril 2021.