Vepriai

Allikas: Vikipeedia
Vepriai

leedu Vepriai
poola Wieprze

Vapp

Elanikke 549 (2011)[1]

Koordinaadid 55° 9′ N, 24° 35′ E
Vepriai (Leedu)
Vepriai

Vepriai on alev Leedus Ukmergė rajoonis, Vepriai valla halduskeskus. Alev asub Vepriai järve kaldal (pindala 0,356 km², suurim sügavus 3 m). Vepriai asub Vepriai meteoriidikraatri keskel.[2]

Vepriais on põhikool, postkontor ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on Ukmergė koduloomuuseumi Vepriai osakond, Vepriai mõisa hoonetekompleks, aastal 1910 ehitatud Vepriai kirik, 4,3 m ümbermõõduga 30 meetri kõrgune Vepriai tamm, XVII sajandi alguses rajatud tulpkabel Bari konföderaatide mälestuseks ja aastal 1846 asulat laastanud tulekahju mälestiseks rajatud Jeesuse ristilöömist kujutavate kabelite kompleks (21 tellistest ja 6 puidust kabelit ning raudne värav). Vepriai kompleks on üks kolmest paigast Leedus, kus lihavõttepühade ajal toimub ristikäik.

Vepriai nimi tuleneb Vepriai järvest, mis on omakorda nime saanud balti sõnast veprys, mis tähendab metssiga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alevis asub leedulaste linnamägi, millest on juttu Marburgi Wigandi kroonikas. Aastal 1384 vallutas selle ristisõdijate abiga Vytautas. Hiljem kujunes linnuse kohale Vepriai mõis, mille vanema peahoone rootslased Põhjasõja ajal maha põletasid. Aastal 1553 ehitati Vepriaisse ka esimene kirik, mis aastal 1845 sai kihelkonnakiriku staatuse. Järgmisel aastal asula põles, selle tulekahju mälestuseks rajati Vepriaisse suur Kristuse ristilöömist kujutavate kabelite kompleks. XIX sajandi lõpus kujunes Vepriaist Platerite valitsusajal alev. Tsaariajal olid asula venekeelseteks nimekujudeks Вепре, Вепрже ja Вепры.[3]

Aastal 1924 rajati alevisse põllumajanduskool. Nõukogude perioodil kujunes Vepriast kohaliku kolhoosi keskasula. Aastal 1962 rajati Vepriaisse 240 kohaga pioneerilaager, mis on tänapäeval rekonstrueeritud; sealne kompleks on kasutusel puhkelaagrina.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1]
  2. http://www.krateris.eu/
  3. Вепры. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 6 (11) : Венцано — Винона. С.-Петербургъ, 1892., 5 lk.
  4. Vepriai. 2010 a. ISBN 978-9955-589-18-1

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]