Ventotene manifest

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ventotene manifest on poliitiline avaldus, mille kirjutasid Altiero Spinelli ja Ernesto Rossi Teise maailmasõja ajal Itaalia Ventotene saarel vangistuses olles. 1941. aasta juunis valmis saanud manifest ringles itaalia vastupanuliikumise liikmete hulgas ja sai peagi Euroopa Föderalistide Liikumise (Movimento Federalista Europeo) programmiliseks dokumendiks. Manifest õhutas looma Euroopa riikide föderatsiooni, mis pidi riigid üksteisele lähedale tuues nendevahelised sõjad ära hoidma. Manifestis nähakse laialdaselt Euroopa föderalismi sünni tähistajat. Spinellist (1907–1986), kunagisest kommunistist, sai föderalistliku liikumise juht. Manifest kutsus üles katkestama Euroopa minevikutee moodustamaks läbi poliitika restruktureerimise ja laialdase sotsiaalse reformi uut poliitilist süsteemi. Seda ei pakutud välja kui ideaali, vaid kui parimat lahendust Euroopa sõjajärgsele olukorrale.[1]

Manifesti olulisim arusaam avaldub lõigus:

"Progressiivseid ja tagurlikke parteisid eraldav joon ei ole enam formaalne ega näita demokraatia kõrgemat või madalamat taset ega sotsialistide osakaalu arvu: see on hoopis uus piir, mis eraldab need, kelle lõppeesmärgiks on vanade traditsioonide võit – teisisõnu, rahvusliku poliitilise võimu kehtestamine – ning kes lihtsustavad seega (ka ise seda teadmata) vanu kirgi kütvaid tagurlikke mänge ning iidsete absurdsuste taas esilekerkimist, nendest, kes näevad oma põhiülesandena internatsionalistliku ja tugeva riigi loomist, suunates sellesse samuti rahvuslikud jõud. Isegi allutatud kujul kasutatakse neid esmase vahendina rahvusvahelise ühtsuse saavutamiseks."[2] [3]

See avaldus läks vastuollu tol ajal prevaleerinud mõttega, et ühtsus on saavutatav iseenesest ja teisejärgulise eesmärgina pärast individuaalsete riikide poliitiliste eesmärkide (kommunism, demokraatia jne) saavutamist.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bertrand Vayssière, "Le Manifeste de Ventotene (1941): Acte de Naissance du Federalisme Europeen," Guerres Mondiales et Conflits Contemporains (Jan 2005), Vol. 55 Issue 217, pp69-76
  2. "La linea di divisione fra i partiti progressisti e partiti reazionari cade perciò ormai, non lungo la linea formale della maggiore o minore democrazia, del maggiore o minore socialismo da istituire, ma lungo la sostanziale nuovissima linea che separa coloro che concepiscono, come campo centrale della lotta quello antico, cioè la conquista e le forme del potere politico nazionale, e che faranno, sia pure involontariamente il gioco delle forze reazionarie, lasciando che la lava incandescente delle passioni popolari torni a solidificarsi nel vecchio stampo e che risorgano le vecchie assurdità, e quelli che vedranno come compito centrale la creazione di un solido stato internazionale, che indirizzeranno verso questo scopo le forze popolari e, anche conquistato il potere nazionale, lo adopereranno in primissima linea come strumento per realizzare l'unità internazionale".
  3. http://www.eurostudium.uniroma1.it/rivista/documenti/ManifestoEST.pdf Altiero Spinelli ja Ernesto Rossi. "Vaba ja ühendatud Euroopa nimel. Ventotene manifest". Tõlkinud Albert Lázaro‐Tinaut ja Laura Talvet. Aprill 2011.