Venemaa Keisririigi Keiserliku Õukonna ja Udellide Ministeerium
.svg) Venemaa Keisririigi Keiserliku Õukonna ja Udellide Ministeeriumi vapp | |
| Asutatud | 1826 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1918 |
| Eesmärk | Venemaa Keisririigi keiserliku õukonna haldus |
| Peakorter | Peterburi linn |
| Juhtkond | Venemaa Keisririigi keiserliku õukonna ja udellide minister |
Venemaa Keisririigi Keiserliku Õukonna ja Udellide Ministeerium (vene keeles Министерство императорского двора и уделов), lühendatult ka Venemaa Keisririigi Õukonnaministeerium oli Venemaa keisririigi keskvalitsusasutus aastatel 1826−1917/1918.
Selle pädevusse kuulusid keiserliku õukonnaga seotud asutused, kuid see täitis ka mitmeid teisi funktsioone. Aastatel 1852−1856 oli ministeerium ajutiselt jaotatud Keiserliku Õukonna Ministeeriumiks ja Udellide Ministeeriumiks.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ministeerium asutati 1826. aasta 22. augustil. Sellega ühendati kõik varasemad keiserliku õukonna haldamisega seotud institutsioonid üheks asutuseks ja see hõlmas kõiki neid instantse, mis ei allunud valitseva senati või mõne teise kõrgema institutsiooni järelevalvele. 1852. aastal jagati ministeerium kaheks erinevaks valitsusasutuseks − Keiserliku Õukonna Ministeeriumiks ja Udellide Ministeeriumiks −, kuid endine korraldus taastati juba 1856. aastal.
Pärast Veebruarirevolutsiooni ja monarhia kaotamist minetas ministeerium oma mõtte. Kummatigi venis selle likvideerimine 1918. aasta alguseni.
Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
Ministeerium koosnes järgmistest institutsioonidest:
- Ministri nõukogu
- Üldosakonnad
- Eriosakonnad
- Keiserlike ja tsaari ordenite kaptiitel
- Udellide peavalitsus (1892−1917, departemang 1826−1892)
- Paleede peavalitsus (1883−1891)
Üldosakonnad
- Kantselei
- Tema Keiserliku Majesteedi kabinet
- Kontroll
- Kassa, millel olid kontorid Moskvas, Barnaulis ja Nertšinskis
- Üldarhiiv
- Meditsiiniinspektsioon
Eriosakonnad
- Õuemarssali osakonna valitsus
- Tseremooniate ekspeditsioon (1858−1917)
- Õukonna tallide osakond
- Keiserlik jahindus
- Õukonna vaimulikkond
- Õukonna laulukapell
- Õukonna muusikakoor
- Tema Keiserliku Majesteedi isiklikud raamatukogud
- Keiserlik Ermitaaž
- Keiserlike teatrite direktsioon
- Tema Keiserliku Majesteedi isiklike paleede valitsus
- Paleede valitsused (varem kontorid) Peterburis, Moskvas, Tsarskoje Seloos, Peterhofis, Gattšinas ja Varssavis
- Paleekomandandi valitsus (1905−1917)
- Pavlovski valitsus
- Keiserlik Kunstide Akadeemia
- Keiserlik arheoloogiakomisjon (1859−1917)
- Nende Keiserlike Kõrguste suurvürstide ja suurvürstinnade õukonnad
- Elektrotehnikaosakond
- Palee grenaderirood
- Łowiczi vürstkonna valitsus
- Tema Keiserliku Kõrguse Keisrinna kantselei
Minister ja abiminister[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Venemaa Keisririigi keiserliku õukonna ja udellide ministrite loend
Ministeeriumi juht oli minister, kes allus otse keisrile ja andis temale aru. Seda eriseisundit on põhjendatud sellega, et tema pädevus ei olnud üleriikliku iseloomuga, vaid puudutas eranditult keisrikoda. Ministri abiliseks oli abiminister (помощник министра), kelle ametikoht loodi 1893. aastal ja kellel olid aseministri (товарищ министра) õigused.
Abiministrid 1893−1917[muuda | muuda lähteteksti]
| Nr | Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|---|
|
parun Adolf Andreas Woldemar Freedericksz (1852−1930) | tallmeister, kindralleitnant | ||
| Vakantne | ||||
| krahv Moritz Nikolaus Pontus Nieroth (1852−1930) | tallmeister, salanõunik |
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966 [1].