Veneetsia sinjoriia
Veneetsia sinjoriia (Serenissima Signoria) oli Veneetsia vabariigi kõrgeim valitsusorgan. Selle vanim nimi Commune Veneciarum asendati alates aastast 1423 nimega Serenissima Signoria ja 1462. aasta 12. mail võttis doodž Cristoforo Moro selle ametlikult doodži kroonimisvande osaks.
Sinjoriia valitses Veneetsiat tuhat aastat.
See moodustas võimukeskuse, kuhu kuulus ka doodži võim. Sinjoriiast võib mõelda kui doodži ja temaga koostööd tegema ja temaga koos valitsema volitatud teiste inimeste kombinatsioonist. Aja möödudes said neist ametiisikutest sinjoriia kaasosanikud.
Veneetsia sinjoriia liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Sinjoriia moodustasid:
- vabariigi pea doodž;
- aastal 1175 loodud nn "Väiksem nõukogu" (Minor Consiglio), mis koosnes kuuest doodži nõuandjast;
- aastal 1179 loodud kõrgeima tribunali Quarantia ehk "Neljakümne nõukogu" 3 juhti.
Doodž oli Veneetsias (kuni 1797) ja Genovas (kuni 1805) kõrgeim võimukandja.
Sinjoriiat peeti väga oluliseks valitsusorganiks, olulisemaks kui doodži ennast. Doodži surma puhuks määratud tseremooniate käigus öeldi rituaalselt lauset si è morto il Doge, no la Signoria ("Doodž on surnud, kuid sinjoriia elab").[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Le origini di Venezia. Tsitaat: "Veneetsia riigis ei kantud doodži surma korral mingeid leinariided. Öeldi, et "Doodž on surnud, kuid sinjoriia elab". Vaadatud 09.02.2011.