Lehekülje Vene-Liivi sõda lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib Venemaa ja Liivimaa vahelisest sõjast aastatel 1558–1561; aastatel 1558–1583 aset leidnud relvakonflikti kohta Liivimaal vaata [[Liivi sõda]].}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Vene-Liivi sõda
| osa           = [[Liivi sõda|Liivimaa sõjast]]
| pilt          = Siege of Narva 1558.jpg|pildisuurus=350px
| pildiallkiri  = [[Narva piiramine (1558)|Narva piiramine 1558. aastal]]''<br>[[Boriss Tšorikov]]i teos (1836)
| aeg           = [[1558]]–[[1561]]
| koht          = [[Vana-Liivimaa]]
| koordinaadid  =
| kaart         = 
| laiuskraad    = 
| pikkuskraad   = 
| kaardisuurus  = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Keskaegse Liivimaa ärajagamine Venemaa (Moskva), Taani, Poola-Leedu ja Rootsi vahel 
| seis          = Venemaa tsaaririigi valduses olid: [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad<br>Rootsi kuningriigi valduses oli: [[Tallinn]], [[Harjumaa]] ja pool Virumaad<br>[[Hertsog Magnus]]e valduses: [[Saaremaa]]<br>[[Kuramaa hertsog]]i [[Gotthard Kettler]]i valduses: [[Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik]]<br>Poola kuningas [[Zygmunt II August]]i valduses: Lõuna-Liivimaa
| osaline1      = [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|30px]] [[Liivimaa ordu]]<br>[[Pilt:Rigasiebmacher.JPG|30px]] [[Riia peapiiskopkond]]<br>[[Fail:Coat of Arms of Riga small.svg|30px]] [[Riia raad|Riia linn]]<br> [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|30px]] [[Tartu piiskopkond]]<br>[[Pilt:Tartu coat of arms.svg|30px]] [[Tartu raad|Tartu linn]]<br>[[Pilt:Coat of arms of Tallinn (small).svg|30px]] [[Tallinna raad|Tallinna linn]]<br>[[Pilt:Haapsalu coat of arms.svg|30px]][[Saare-Lääne piiskopkond]] <br>[[Pilt:Piltene gerb.png|30px]] [[Kuramaa piiskopkond]]
| osaline2      = [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]]  [[Moskva tsaaririik]]
| osaline3      = 
| väejuht1      = [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|20px]] [[Gotthard Kettler]]<br>[[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|20px]] [[Wilhelm Fürstenberg]]<br>[[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|20px]] [[Caspar von Oldenbockum]]<br>[[Pilt:Rigasiebmacher.JPG|20px]][[Wilhelm von Hohenzollern]]<br>[[Pilt:Tartu coat of arms.svg|20px]] [[Hermann II Wesel]] 
| väejuht2      =[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[Ivan IV]]<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[Aleksei Basmanov]]<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[Šig-Alei]]
| väejuht3      = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     =
| märkused      = 
}}
{{Vene-Liivi sõda}}
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|300px|Liivimaa kaart, [[Joann Portantius]] 1573]]
'''Vene-Liivi sõda''' ehk '''Vene-Liivimaa sõda''' oli relvakonflikt [[Venemaa|Vene]] [[tsaar]]iriigi ja [[Vana-Liivimaa]] (peamiselt [[Liivi ordu]] relvajõudude) vahel [[16. sajand Eestis|16. sajandil]], aastatel [[1558]]–[[1561]].

==Liivimaa sõdade periodiseerimine==
[[Fail:Ivan IV by anonim (18th c., GIM).jpg|pisi|Moskva ja kogu Venemaa tsaar Ivan IV ehk Ivan Julm]]
[[Pilt:GotthardKettler.jpg|pisi|Viimane Liivimaa ordumeister ja pärastine Kuramaa hertsog [[Gotthard Kettler]]]]
Tavapäraselt loetakse Vene-Liivi sõja aega [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguseks. Kui Liivi sõja näol on pigem tegu koondnimetusega [[Moskva tsaar]]i [[Ivan IV]] valitsusajal eri jõudude vahel aset leidnud sõdadele Liivimaa pinnal, siis Vene-Liivi sõjas osales vaid kaks mainitud vastast.

Vene-Liivi sõda võib vaadelda ka kui kujunevate Läänemere-äärsete territoriaalriikide omavahelise võimuvõitluse esimest faasi, kus peakannatajaks oli Vana-Liivimaa. Vene-Liivi sõda võib lugeda võimuvõitluse sissejuhatuseks, mille käigus varises kokku Liivimaa keskaegne riigikorraldus, mis oli siinse territoriaalriikide konfrontatsiooni otseseks eelduseks.

*1558–1561, '''Vene-Liivi sõda''' – [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Läti]]maal, [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Liivi ordu]], [[Riia peapiiskopkond]], [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]] piiskopkonna vahel, mis lõppes keskaegse Liivimaa territooriumide kadumise ja nende minekuga uute [[maaisand]]ate (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu) võimu alla;  
*1562–1578, [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Poola-Leedu]] vahel, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] (tänapäeva [[Valgevene]] ja [[Leedu]]) territooriumil. Sõjategevusele eelnes Vene tsaaririigi poolt sõlmitud 20-aastane [[vaherahu]] Rootsi kuningriigiga ja Taani kuningriigiga sõjalise liidu sõlmimine.[[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi – [[Rzeczpospolita]];
*1579–1582, sõjategevus Moskva tsaaririigi ja [[Rzeczpospolita]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]], [[Osmani impeerium]]i ning Poola kuningat ja Leedu suurvürsti [[Stefan Batory]]t toetavate [[hertsog Magnus]]e ning [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] vahel.
[[Pilt:Livonian war map (1558-1560).svg|pisi|Vene-Liivi sõja lahingud ja sõjakäigud]]

==Sõja kulg==

===1558===
Vene-Liivi sõda algas [[22. jaanuar]]il 1558, mil Moskva tsaaririigi väed ületasid Aleksei Basmanovi juhtimisel Liivimaa piiri [[Kirde-Eesti]]s [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] ning endise [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] [[khaan]] [[Šig-Alei]] juhtimisel [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina]] juures [[Tartu piiskopkond]]a, kus laastasid kuu jooksul maad, kohtamata erilist vastupanu vallutasid pool Eestimaad, [[Paide piiramine (1558)|kuni Paideni]], sealhulgas [[Narva]] ja [[Tartu]].

Sellele järgnes tsaari poolt välja kuulutatud kahekuuline vaherahu, mille jooksul pidid liivimaalased "[[Tartu maks]]u" tasuma. [[Liivimaa ordumeister]] ja [[Tartu piiskop]] koondasid väed 1558. aasta maikuus [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]]le, ajaloolise Tartu–Pihkva kauba– ja sõjatee äärde, kus viimane ületas [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] kui olulisima loodusliku veetõkke.

Vene väed aga tungisid Liivimaale kahes osas, üks osa Narva ja teine osa Pihkva suunalt, [[11. mai]]l [[Narva piiramine (1558)|langes venelaste kätte ootamatult]] [[Narva]], [[Pihkva]] suunast Liivimaale tunginud väed [[Pihkva vojevood]]i [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel tungisid Tartu piiskopkonda ning [[Vastseliina piiramine (1558)|venelaste kätte langes]] [[1. juuli]]l [[Vastseliina piiskopilinnus]], mille järel ordu ja piiskopiväed taganesid Kirumpäält Tartusse. Esialgsete kergete sõjaliste võitude järel polnud [[Moskva tsaar]] enam rahutegemisest huvitatud ning lükkas hilinemisega kokku saadud raha tagasi ning [[Moskva]]s asunud [[saadik]]ud, kogutud summaga 60 000 [[taaler|taalrit]], saadeti tagasi Liivimaale.<ref>Tartu bürgermeister (1558) [[Detmer Meyer]]i väimees [[Franz Nyenstede]] [[memuaarid]]. Franz Nyenstädt's Livländische Chronik, nebst dessen Handbuch, erstere nach ältern und neuen Abschriften</ref>

Vene väed aga jätkasid pealetungi ning vallutasid [[Kirumpää piiskopilinnus]]e, mille järel orduväed [[Wilhelm Fürstenberg]]iga taganesid [[Valga (Liivimaa)|Valga]] piirkonda ja lahkusid Tartu alt, jättes Tartu kaitsele ainult Tartu linna kaitsjad. Vene väed jätkasid [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] vallutamist ning pärast [[Tartu piiramine (1558)|Tartu piiramist]] ja alistumist [[18. juuli]]l <ref>Tartu stiftfoogt [[Elert Kruse]] teade [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk.469–477]</ref>, oli Šuiski Moskva tsaari võimu alla läinud alade asevalitseja (namestnik).<ref>''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA483,M1 lk.483]</ref>

1558. aasta augustiks olid Vene vägede poolt vallutatud ka [[Kirde-Eesti|Kirde-]] ja [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla järgneva sõjategevuse ajaks. Liivimaalaste vastupanu nõrgendamist soodustavateks teguriteks olid sealjuures nii liivimaalaste sisevastuolud ja ettevalmistamatus sõjaks kui ka venelaste viimase aja kogemused sõdades tatari khaaniriikide vastu (ning ka alistatud [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] tatarlaste ohter kasutamine Liivimaa laastamiseks ja paanika külvamiseks).

1558. aasta 31. augustil koostati Vilniuses maapäeval ürik, millega Liivi Ordu [[pant]]is mitmed linnused koos piirkondadega, sealhulgas [[Räisaku ordulinnus|Räisaku]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Lutsi ordulinnus|Lutsi]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Volmari ordulinnus|Volmari]], [[Vana-Väina ordulinnus|Vana-Väina]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Helme ordulinnus|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus|Karksi]] linnused ühes läänidega sõja finantseerimiseks Poola kuningale Zygmunt II Augustile.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 81, 86, 97</ref> Et Liivimaad venelaste eest paremini kaitsta, anti poolakatele eelkõige just idapoolsed linnused ja piirkonnad.

Aasta lõpul püüdsid liivimaalased ordu [[koadjuutor]] [[Gotthard Kettler]]i juhtimisel anda venelastele vastulööki, kuid nende ainsaks saavutuseks jäi [[Rõngu linnus]]e [[Rõngu piiramine|vallutamine ning hävitamine]]. Liivimaalaste leeris puhkesid vastuolud ordumeeste ja peapiiskopi vägede vahel ning pärast Kettleri haavatasaamisest loobuti sõjakäigu jätkamisest. [[Valmiera|Volmaris]] kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid [[seisus]]i esindav [[Maapäev (keskaeg)|maapäev]], kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.

*[[22. jaanuar]] – Moskva tsaaririigi vägi tungis põhjas [[Alutaguse kihelkond|Alutagusesse]] ja lõunas [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab [[Ivan Julm]] välja [[vaherahu]] kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist.
*[[1. aprill]] – Moskva tsaaririigi väed alustasid [[Narva]] pommitamist
*[[11. mai]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid tulekahju järel Narva
*[[6. juuni]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Vasknarva linnus]]e
*[[30. juuni]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Vastseliina linnus]]e
* Juulis peeti Tartus maapäev ja saadeti saadikud (Tartu piiskopkonnast Wolmer [[Wrangel]], Harjust- ja [[Virumaa]]lt Otto [[Tuve]] Vinnist ja Braun Wetberg ja [[Fabian Tiesenhausen (surnud 1558)|Fabian Tiesenhausen]], [[Läänemaa]]lt Johan [[Soye|Zoie]] Koluverest, Tallinna linna poolt raehärra Iven van der Hoien ja sündik [[Jodokus Clodt von Jürgensburg|Jodocus Cloth]]) Liivimaalt Taani kuninga juurde paluma kuninga protektsiooni Liivimaale Venemaa vastu
*[[7. juuli]] – [[Gotthard Kettler]] sai ordumeistri [[koadjuutor]]iks ja orduvägede tegelikuks juhiks
*[[18. juuli]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]]
*suvi – Moskva tsaaririigi vägede kätte langesid ka [[Toolse linnus]] ja mitmed teised kindlused, samuti kogu [[Tartu piiskopkond]], ainsana ebaõnnestub [[Paide piiramine (1558)|vallutamine]].
*august – Rakveret kaitsnud saksa garnison jättis [[Rakvere linnus]]se maha ja see võeti üle Vene väesalga poolt Boris Kolõtševi juhtimisel
*[[oktoober]]–[[november]] – ordu vasturünnak Tartu piiskopkonnas, vallutati [[Rõngu linnus]].

===1559===

[[1559]]. aasta algul laastasid venelased rängalt [[Läti]]t ning jõudsin välja kuni [[Tallinn]]a, [[Riia]]ni ning [[Kuramaa]]le jõudes välja [[Ida-Preisimaa]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] piirile ja Liivimaal sai selgeks, et ilma välisabita venelaste vastu ei saada.

1559. aasta 18 veebruaril (teistel andmetel 17. jaanuaril) toimus [[Tirza vasallilinnus|Tirza linnus]]e lähedal heinamaal Riia peapiiskopkonna sõjajõudude ja Vene vägede vahel [[Tirza lahing]], milles sakslased purustati ja sunniti põgenema.  Jaanuarikuu keskpaiku tungisid vene väed 13 000 mehega [[Aluliina]] juures Vana – Liivimaale ja liikusid Kulna peale. Peapiiskopkonna väesalgad koos Preisi abivägedega, liikusid neile vastu. Sakslasi oli mõnedel andmetel kokku 4500 meest (u. 600 ratsanikku ja 3000 talupoega ning Preisi abivägi) ja neid juhtis Riia toomhärra Frederick von [[Fölkersahm]]. Sõjategevuse algus oli sakslastele edukas, mitned venelaste eelsalgad purustati ja löödi põgenema. Silma paistsid preislased ja suurvasall [[Heinrich von Tiesenhausen (surnud 1600)|Heinrich von Tiesenhausen]]. Väed said aga venelaste peavägedelt lüüa. Sakslaste tagala põgenes, jättes esirivi ilma kaitseta. Viimased löödi puruks kaotades – ühtedel andmetel 110 meest, venelaste andmetel 400 rüütlit. Vangi langes vene ajaloolaste andmetel 500 meest, teistel andmetel löödi kokku puruks 2000 sakslast. Preisi abivägi lahinguväljale ei jõudnudki ja taandus Koknesesse.  Venelased loevad seda üheks otsustavamaks lahinguks liivimaalaste vägedega tol perioodil.

Abipalvetega pöörduti [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]]i ja [[Hansa liit|Hansa]] poole. Kuid keiser piirdus vaid noomivate kirjade saatmisega venelastele ja ettevaatliku toetusavaldusega Liivimaale. Kirjas [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisrile]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinandile]] nimetas [[Ivan IV]] sõja põhjusena lisaks maksmata "[[Tartu maks]]ule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. Suhted Hansaga olid liivimaalased oma iseka kaubanduspoliitikaga juba tunduvalt varem ise ära rikkunud.

Halvad olid Liivimaa suhted ka Rootsiga, sest [[Gustav Vasa]] oli [[1554]]. aastal alustanud [[Vene-Rootsi sõda (1554–1557)|sõda Venemaaga]] uskudes, et Liivi ordu talle sealjuures appi tuleb. Et too eelistas aga selle asemel sõlmida saatusliku [[Tartu maks|1554. aasta rahu]], pettus Rootsi kuningas rängalt ning keeldus Liivimaad omakorda Venemaa vastu aitamast.

Seega olid liivimaalaste ootused esialgu suunatud ennekõike Taanile,mis asus maast suhteliselt kaugel ning ei avaldanud esialgu mingeid territoriaalseid pretensioone. Kuni 1559. aasta esimese päevani valitsenud [[Christian III]] eelistas Liivimaa asjadesse mitte sekkuda, ehkki [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johann von Münchhausen]] oli koos oma venna [[Christoph von Münchhausen|Christophiga]] valmis [[Saare-Lääne piiskopkond]]a ning võimaluse korral ka teisi alasid Taani kätte mängima. Uus kuningas [[Frederik II]] otsustas aga ema pealekäimisel anda Saare-Lääne piiskopkond oma vennale [[Magnus]]ele, et vältida talle jõuka [[Holstein]]i hertsogkonna andmist. Lisaks sellele saatis Frederik II Venemaale rahudelegatsiooni, millel õnnestus sõlmida Vene-Liivi vaherahu 1. maist kuni 1. novembrini.
[[Pilt:Sigismund II Augustus.PNG|pisi|Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]]]]
Vaherahu oli kasulikum venelastele, sest liivimaalased ei saanud rahu lühiduse tõttu palgasõjavägesid laiali saata ning raiskasid nende peale kasutult raha.

Oktoobri lõpus otsustas septembris ordumeistriks saanud Kettler venelasi üllatada ning tungis vaherahu rikkudes taas [[Tartu piiskopkond]]a, mille Vene väed olid 1558. aastal hõivanud. [[11. november|11. novembril]] võitis ta tunduvalt suurema Vene väe vastu [[Rõngu lahing]]u, mis jäi ka Liivi ordu viimaseks suuremaks võiduks. Seejärel ebaõnnestus aga [[Tartu piiramine (1559)|Tartu]] ja [[Laiuse linnus]]e piiramine, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali" ning orduväed asusid talvekortereisse.

1559. aasta detsembris pidas Liivi ordu läbirääkimisi Taani kuningriigiga, et osalise valduste loovutamisega saavutada Taani liitumine võimuvõitlusse Vana-Liivimaal.

*[[jaanuar]]–[[veebruar]] – Moskva tsaaririigi vägede rüüsteretked [[Läti]]s
*Taani saatkond sõlmis aprillis Liivi-Moskva tsaaririigi vahelise vaherahu kuni [[1. november|1. novembrini]]. 
*[[31. august]] ja [[15. september]] [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]] sõlmis vastavalt ordu ja peapiiskopiga [[protektsioon]]ilepingu [[Vilno leping (1559)|Vilnos]]
*[[oktoober]]–[[november]] – ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võideti [[Rõngu lahing]] ([[11. november]]), ent seejärel ebaõnnestus [[Laiuse]] piiramine
*tõenäoliselt november – [[Taani kuningas]] [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopi]] valdused oma vennale [[hertsog Magnus]]ele.
*detsembris – orduväed, ordumeister Gotthard Kettleri juhtimisel [[Tartu piiramine (1559)|ebaõnnestunud katse]] [[Tartu]] linn enda võimu alla tagasi võtta

===1560===
[[1560]]. aasta algusest algasid taas venelaste rüüsteretked, millele orduväed ei suutnud piiri panna. Eelmise aasta septembris oli Kettler sõlminud küll protektsioonilepingu ([[Vilno leping (1559)]]) Poolaga, andes selle vägede kaitse alla mitu lossi Liivimaa lõuna- ja idapiiri lähistel, kuid poolakad ei kiirustanud abivägede saatmisega ning vältisid täielikult konflikti venelastega (sel ajal kehtis veel Vene-Leedu rahu, mida Zygmunt II murda ei tahtnud).

Aprillis maale saabunud hertsog Magnus tegi asja veelgi keerulisemaks, kuna asus taotlema endale ka [[Eestimaa hertsogkond]]a, [[Maasilinna foogtkond]]a, [[Lihula linnus]]t ning [[Uus-Pärnu]]t, mis kõik kuulusid ordule. Nii puhkes Kettleri ja Magnuse konflikt, mis saatuslikult nõrgendas Liivimaa kaitsetahet ning tegi venelastele maa hõivamise märksa hõlpsamaks.

Nii langes veebruaris Vene vägede valdusse tugev [[Alūksne|Marienburg]]i [[Aluliina ordulinnus|ordulinnus]] ning seejärel ka mitmeid teisi linnuseid, seda peamiselt ordu suutmatuse tõttu saata abivägesid, moona ja palgaraha. 
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|Erik XIV [[Domenicus ver Wildt]]i maalil]]
[[2. august]]il toimus [[Härgmäe lahing]], kus ordu tippjuhtkond eesotsas [[Philip Schall von Bell]]iga ründas vaid 500 mehega umbes 14 000-list vene väge. Pea kõik sakslased kas tapeti või langesid vangi. Sellest hoobist Liivi ordu enam ei toibunudki, suutmata uut väliväge välja panna.

Augustis langes venelaste kätte ka [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi]], sest saksa [[palgasõdur]]id ei olnud raha saanud ning reetsid seetõttu endise ordumeistri [[Wilhelm Fürstenberg]]i. Viljandi järel alistusid ka [[Tarvastu ordulinnus|Tarvastu]], [[Põltsamaa ordulinnus]] ja Lätimaal [[Ruhja ordulinnus]]. Ainsana suutis venelaste [[Paide piiramine (1560)|kuuenädalasele piiramisele edukat vastupanu osutada]] [[Paide]]. Vojevood Jakovlev rüüstas selle ajal [[Põhja-Eesti]]s ja septembris põletasid venelased maha [[Velise linnus]]e, sellel ajal kui [[Harjumaa]] aadlikud põgenesid valdustest.

Oktoobris puhkes Harjumaal ja [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|Läänemaal]] ka talupoegade ülestõus, mis [[Koluvere linnus]]e juures maha suruti.

Septembri alguses seadsid [[Vana-Pärnu]]st ja mujalt [[Läänemaa]]lt röövretkelt tulnud venelaste väesalk oma laagri üles [[Harku mõis]]as. Venelaste väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Esimene lahing leidis aset Tallinna lähedal liivaluidetes [[Vana-Pärnu maantee]] ümbruses umbes [[Rahumäe]] ja [[Nõmme]] vahel. Tallinlased lõid puruks venelaste eelsalga, võtsid ära nende [[Läänemaa]]lt röövitud sõjasaagi ning võtsid vangi ka mõned venelased. Vene väed lahkusid Põhja-Eestist. {{Vaata|Jeruusalemma mäe lahing}}
1560. aasta lõpuks oli selge, et kohalikud Liivimaa riigid enam iseseisvalt püsima ei jää. Et end Vene ohu käest päästa, hakati nüüd selgelt otsima uusi [[maaisand]]aid. Ordumeister Kettler pooldas Poola suunda, ent palju oli ka Taani-meelseid, kes oleks end meelsasti Magnuse võimu alla andnud. Põhja-Eestis kasvas aga toetus [[Rootsi]]le, kellelt loodeti efektiivsemat toetust Vene vägede vastu. Esialgu käisid läbirääkimised Soome hertsogi [[Johan III|Johaniga]], ent kuni Rootsi troonil oli [[Gustav I Vasa]], polnud Rootsile alistumine mõeldav. Olukord muutus täielikult Gustav I Vasa surma järel, [[Erik XIV]] troonile tõustes, kes soovis Rootsi võimu Läänemere-ruumis tunduvalt kasvatada.

Nüüd algasid Põhja-Eesti üha tihedamad kontaktid Rootsiga, mis viisid lõpuks Tallinna ning Harju, Viru ja Järva rüütelkondade alistumisele Rootsi kroonile. See sai teoks [[1561]]. aasta juunis.
* kevadel saabus [[Haapsalu]]sse [[hertsog Magnus]]
*[[2. august]] – [[Härgmäe lahing]], [[Liivi ordu|Liivimaa Ordu]] viimane välilahing, kaotus Moskva suurvürstiriigi vägedele
*[[21. august]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi]]
*[[august]]–[[oktoober]] – Moskva tsaaririigi vägedel ebaõnnestus taas Paide piiramine, nad saavad lüüa ka Tallinna all, ent rüüstavad [[Läänemaa]]d
* [[11. september]] – [[Jeruusalemma mäe lahing]], [[Tallinn]]as
*[[oktoober]] – [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|suur talupoegade ülestõus]] [[Harjumaa|Harju-]] ja [[Läänemaa]]l

===1561===
[[File:Livonia.jpg|pisi|1561. aastal Saksamaal Nürnbergis väljaantud infolehe illustratsioon Liivimaa sõjaõudustest]]
1561. aastal asus aktiivsemalt tegutsema ka [[Poola]], Zygmunt II pahandas väga Põhja-Eesti äralibisemine Rootsile ning nii avaldas ta Kettlerile üha tugevamat survet ordu täielikuks sekulariseerimiseks ning Liivimaa Poolale allutamiseks.

[[28. november|28. novembril]] 1561 toimuski [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna alistumine Poolale, ainsana keeldus sellest Riia linn, mis [[1582]]. aastani jäi [[vabalinn]]a staatusesse. Kettler sai [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa ja Zemgale hertsogkonna]] esimeseks valitsejaks, lisaks veel ka Poola-Liivimaa administraatoriks. Reaalselt viidi need muudatused ellu [[1562]]. aasta algul. Nii oli Vana-Liivimaa eksistents lõppenud ning maa ära jagatud Venemaa, Rootsi, Poola ja Taani vasallist hertsog Magnuse vahel.

Liivi ordu likvideerumise järel toimus sõjategevus[[Vana-Liivimaa]]l juba uute [[maaisand]]ate juhtimisel [[Liivi sõda|Liivi sõja]] raames.

*[[4. juuni]]–[[6. juuni]] – [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond]] koos [[Tallinn]]a linnaga andsid [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le<ref>[[Enn Küng]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn_Eestimaa_seisuste_alistumine_TUNA2011_3.pdf „Paludes kristlikku päästmist ja kaitset”: Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel], Tuna 3/2011</ref>
*[[20. august]]il sõlmiti Novgorodis Rootsi kuninga Erik IV esindajate ja Venemaa tsaaririigi vahel vaherahu 20 aastaks.
*[[28. november]] – [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskop]] andsid oma alad, sealhulgas [[Lõuna-Eesti|Lõuna-]] ja [[Kesk-Eesti]], [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Zygmunt II August]]ile; [[Riia]] linn jääb aga kuni [[1582]]. aastani [[vabalinn]]aks; [[Kuramaa hertsog]] [[Gotthard Kettler]] tunnistas end Poola kuninga vasalliks.
[[Fail:Russiae-Moscoviae-et-Tartariae-Descriptio-Anthony-Jenkinson-and-Gerard-de-Jode-1562-1598.jpg|pisi|Inglismaa kaupmeestele kaubateed Pärsiasse otsinud (1558–1571) [[Anthony Jenkinson]]i koostatud ja [[Gerard de Jode]] valmistatud Liivimaa ja Moskva tsaaririigi piiri- ja idaalade kaart, 1593]]

==Vene-Liivimaa sõja tulemused==
Aastatel 1558–1561 toimunud sõja tulemusel vallutas [[Moskva tsaaririik]]: [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Narva oli aastatel 1558–1581 Vene tsaaririigi võimu all ning järgmisel aastakümnel kujunes Narva Vene riigi ainukeseks väliskaubandussadamaks.
[[File:Livland1560-85.gif|pisi|]]
Rootsi kuningriigi valduses olid, pärast [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[Rüütelkond|rüütelkonna]] ja[[Tallinn]]a linna poolt [[Ustavusvanne|ustavusvande]] andmist [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le: [[Tallinn]], [[Harjumaa]] ja pool Virumaad.

Taani kuningas [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]], mille andis valitseda oma vennale [[Hertsog Magnus]]ele, kelle omandis oli [[Saaremaa]].

[[Poola-Leedu]]ga [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega novembris 1561, sekulariseeriti Liivi ordu valdused Kuramaal ja [[Riia peapiiskopkond]], [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu ning Poola kuningas [[Zygmunt II August]]i valduses oli Lõuna-Liivimaa ja kuninga vasallsõltuvuses [[Kuramaa hertsog]]i [[Gotthard Kettler]]i valduses: [[Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik]], ainsana keeldus Poola-Leedu ülemvõimust ja kaitsest Riia linn, mis [[1582]]. aastani jäi [[vabalinn]]a staatusesse. Detsembris 1561, mehitati Leedu-Poola võimu all läinud endised [[ordulinnus]]ed: [[Pärnu ordulinnus|Pärnu]], [[Paide ordulinnus|Paide]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Volmari ordulinnus|Volmari]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Grobina ordulinnus|Grobina]], [[Aluliina ordulinnus|Marienburg]], [[Dünaburgi ordulinnus|Dünaburgi]] ja teised.

Moskva tsaaririigi valduses olid Vene-Liivi sõjas Eestimaal, [[1558]]. aastal vallutatud [[Tartu piiramine (1558)|Tartu linn]], [[Tartu piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]] ning osa endise Liivi ordu territooriumist: [[Narva ordulinnus]] (1558–1581) ja [[Pärnu]] (1575–1582), [[Haapsalu]] (1576–1581), [[Karksi ordulinnus]] (1579–1582), [[Kirumpää piiskopilinnus]] (1558–1579), [[Laiuse ordulinnus]] (1558–1582), [[Lihula linnus]] (1576–1581), [[Koluvere loss]] (1576–1581), [[Vasknarva ordulinnus]] (1558–1582), [[Padise klooster]] (1576–1580), [[Tarvastu ordulinnus]] (1570–1582) ja [[Toolse ordulinnus]] (1558–1581) ja ümberkaudsed alad.

==Vaata ka==
*[[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]]
*[[Eesti varauusaeg]]: [[Rootsi aeg]], [[Poola aeg]], [[Taani aeg]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Mihhail Pogodin]]. "Pskovskaja letopis" (Псковская летопись), [[Moskva]], 1837, [http://books.google.ee/books?id=XygEAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA194 lk 194–200].
*[[Hans Kruus]]. "Vene-Liivi sõda: (1558–1561)." [[Tartu]], [[1924]].
*[[Johann Renner]]. "Liivimaa ajalugu 1556–1561." Tõlkinud [[Ivar Leimus]]. [[Tallinn]], [[1995]], teine trükk [[2006]].
*[[Dionysius Fabricius]]. "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610"
*[[Balthasar Russow]]. "[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika]]"
*[[Salomon Henning]], "Lifflendische Churlendische Chronica : was sich vom Jahr Christi 1554 biss auff 1590, in der langwierigen Moscowiterischen und andern Kriegen an nothdrenglicher veränderunge der Obrigheit und Stände in Lieffland seider dess letzten herrn Meisters, und Ersten in Lieffland zu Churland und Semigalln Hertzogen, gedenckwirdiges zugetrage"
*[[Franz Nyenstede]], "Livländische Chronik, nebst dessen Handbuch, erstere nach ältern und neuen Abschriften".

[[Kategooria:Vene-Liivi sõda| ]]