Vello Orav
Vello Orav (sündinud 11. detsembril 1949 Tallinnas) on eesti laskur.
Ta lõpetas 1967. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1976. aastal automaatikainsenerina Tallinna Polütehnilise Instituudi.[1]
Orav alustas lasketreeninguid 1966. aastal Tööjõureservides Jüri Talu juhendamisel, hiljem suunas teda Boris Niineorg. Ta võistles aastatel 1972–1985 Eesti ja 1976–1979 Nõukogude Liidu koondises, sai NL-i meistrivõistlustel 1974–1981 Dünamo meeskonnas olümpiakiirlaskmises ühe 1. koha, kaks 2. kohta ja ühe 3. koha, revolvriharjutuses 30 + 30 lasku 2. ja kiirlaskmises spordipüstolist 3. koha ning Eesti meeskonnas 1983 olümpiakiirlaskmises 2. koha, tuli 1973–1996 10 korda individuaalselt ja 1975–1987 11 korda meeskondlikult Eesti meistriks (sai individuaalselt ka 12 hõbe- ja 10 pronksmedalit). Orav kuulus Dünamosse, Männiku Laskespordiklubisse ja olümpiakiirlaskmises NL-i rekordi püstitanud meeskonda, parandas aastatel 1972–1985 individuaalselt 4 korda Eesti rekordit ja osales 12 meeskondliku rekordi püstitamisel, sai 1981. aastal suurmeistriks.[1]
Orav töötas aastatel 1976–1980 Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudis, 1980–1984 Võru Gaasianalüsaatorite Tehases, 1984–1992 EKE Tehnokeskuses, hiljem AS-is Ektaco ja Pesmel Eesti AS-is.[1]
Isiklikud rekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- Vabapüstolist 60 lasku 555 (1978)
- Olümpiakiirlaskmine 598 (1982)
- Revolvrist 30 + 30 lasku 592 (1977)
- Kiirlaskmine spordipüstolist 576 (1972)
- Õhupüstolist 60 lasku 578 (1984)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Orav, Vello - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 13. juulil 2024.