Veepoliitika raamdirektiiv
Veepoliitika raamdirektiiv (ka vee raamdirektiiv, lühendatult VRD; inglise Water Framework Directive ehk lühendatult WFD) ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik[1] on Euroopa Liidu üks raamdirektiividest, mis kehtestab liikmesriikidele ülesande jõuda kõigi veekogude (kaasa arvatud mereakvatoorium kuni ühe meremiili kauguseni rannikust) hea kvalitatiivse ning kvantitatiivse seisundini aastaks 2015. Traditsiooniliste piirväärtuste määramise asemel kirjeldab raamistik ühist eesmärki ning meetmeid selle saavutamiseks.
Direktiiv defineerib termini "pinnavee seisund" kui üldmõiste, mis tähistab pinnaveekogu seisundit, mis määratakse kindlaks tema ökoloogilise või keemilise seisundi põhjal olenevalt sellest, kumb on halvem. Seega on "pinnavee hea seisund" saavutatud juhul, kui nii selle ökoloogiline kui ka keemiline seisund on vähemalt "hea". Ökoloogilise seisundi kaudu väljendatakse pinnavete veeökosüsteemide struktuuri ning toimimise kvaliteeti. Kuna vesi (ja selle puhtus) on tähtis kõige elusa ülevalpidamisel, siis kehtestab direktiiv muu hulgas standardid, et tagada ohutu juurdepääs veele kui ressursile.
Direktiiv nõuab liikmesriigilt kuue rakendamisaasta jooksul mitut võtmedokumenti. Olulisimad neist on vesikonna veemajanduskavad, millest esimene tuli avalikustada aastal 2009, teine ja kolmas tuleb avalikustada vastavalt 2015. ja 2021. aastal. Veemajanduskava projekt tuleb avalikustada konsultatsiooniks ning märkuste tegemiseks vähemalt aasta enne kavas käsitletava ajavahemiku algust.