Mine sisu juurde

Vassili Nebenzja

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Vassili Nebenzia)
Vassili Nebenzja (2020)

Vassili Aleksejevitš Nebenzja (Василий Алексеевич Небензя, sündinud 26. veebruaril 1962 Volgogradis) on endine Nõukogude Liidu, praegu Venemaa diplomaat, Venemaa Föderatsiooni alaline esindaja ÜROs ja ÜRO Julgeolekunõukogus alates 27. juulist 2017, erakorraline ja täievoliline suursaadik (2014).

Isa Aleksei Nebenzja oli NLKP Volgogradi oblastikomitee teine sekretär, hiljem NSV Liidu Riikliku Kirjastuskomitee esimehe asetäitja.

Aastal 1983 lõpetas NSV Liidu Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi ja asus samast aastast tööle diplomaadina.

Aastatel 1988–1990 NSV Liidu saatkonna atašee Tais. 1990–1991 NSVL Välisministeeriumi rahvusvaheliste majandussuhete osakonna kolmas sekretär. 1991–1992 NSVL, hiljem Venemaa välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide direktoraadi teine sekretär. 1993–1996 Venemaa välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna juhataja. 1996–2000 nõunik ja vanemnõunik Venemaa alalises esinduses ÜRO juures New Yorgis. 2000–2006 Venemaa välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna osakonnajuhataja, direktori asetäitja. 2006–2011 Venemaa alalise esindaja asetäitja Maailma Kaubandusorganisatsiooni juures Genfis. 2011–2012 Venemaa alalise esindaja asetäitja ÜRO esinduses ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides Genfis. 2012–2013 Venemaa välisministeeriumi humanitaarkoostöö ja inimõiguste osakonna direktor.

1. juunist 2013 kuni 26. juulini 2017 Venemaa Föderatsiooni välisministri asetäitja.

Venemaa Föderatsiooni alaline esindaja ÜROs ja ÜRO Julgeolekunõukogus alates 27. juulist 2017.[1] Erakorraline ja täievoliline suursaadik (2014).

Töö suursaadikuna ÜROs

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse 2022. aasta veebruari lõpus oli ta ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja (amet vaheldub igakuiselt 15 ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriigi vahel). 23. veebruaril 2022 (New Yorgi aja järgi) teatas president Vladimir Putin sissetungist videosõnumi vahendusel julgeolekunõukogu koosoleku ajal. Kui Ukraina esindaja Serhi Kõslõtsja kutsus Nebenzjat "kohe Lavrovile helistama" ja "tehke kõik võimaliku sõja peatamiseks", ütles Nebenzja lihtsalt, et "minister Lavrovi äratamine pole praegu midagi, mida ma kavatsen teha."[2][3] Vaatamata üleskutsetele tagasi astuda, Nebenzja seda ei teinud ja pani veto invasiooni hukkamõistvale ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile.

28. veebruaril 2022 ÜRO Peaassamblee 11. erakorralisel eriistungil Venemaa 2022. aasta sissetungi kohta Ukrainasse, väitis Nebenzja, et "… Ukraina on vaja demilitariseerida ja denatsifitseerida" ning et "meedia ja sotsiaalvõrgustikud" on "moonutanud ja nurjanud" kuvandi Venemaa tegevusest.[4]

30. septembril 2022 püüdis Nebenzja õigustada Venemaa okupatsiooni Kagu-Ukrainas, väites, et need Ukraina piirkonnad on otsustanud kuuluda Venemaa koosseisu. [5] Tema sõnul on Venemaa Ukrainasse sissetungi üks eesmärke "õõnestada Ukraina armee sõjalist võimekust, mis kujutab endast ohtu Venemaa julgeolekule ja territoriaalsele terviklikkusele." ÜRO Julgeolekunõukogu istungil 24. novembril 2022. aastal selgitas ta Venemaa rünnakute eesmärki Ukraina infrastruktuuri vastu, öeldes: "Me korraldame rünnakuid Ukraina infrastruktuurirajatiste vastu vastuseks sellele, et Ukraina on täislaaditud lääne relvadega ja ebamõistlike üleskutsetega, et Kiiev saavutaks sõjalise võidu Venemaa üle." Ta väitis, et "Ukraina õhutõrje on süüdi selles, et Ukrainas saavad kahjustada elumajad ja hukkuvad tsiviilisikud." [6]

1. novembril 2023, mitu nädalat pärast Hamasi juhitud rünnakut Iisraeli vastu, teatas Nebenzja, et Iisraelil ei ole Gazas õigust enesekaitsele, kuna ta on "okupeeriv võim."[7]