Mine sisu juurde

Vassili Blažennõi kirik

Allikas: Vikipeedia
Vassili Blažennõi kirik (2012)
Seinamaalingud kirikuid ühendavates käikudes
Algse 1555–1561 ehitatud kirikuhoone põhiplaan

Vassili Blažennõi kirik (vene Собор Василия Блаженного), ametliku nimetusega Jumalaema Kaitsmise kirik (собор Покрова Пресвятой Богородицы, что на Рву, Покровский собор või собор Покрова на Рву 'Jumalaema kaitsmise kirik vallikraavi ääres') on aastail 1555–1561 ehitatud kirik Venemaal Moskvas, Punasel väljakul. Kirik on visuaalkultuuris kujunenud Moskva üheks sümboliks. Kirik on Riikliku Ajaloomuuseumi filiaal[1].

Kirik on 65 meetrit kõrge. Keskse Jumalaema kaitsmise kiriku lagi on 46 m kõrge, kuid ruumi põrand ainult 64 ruutmeetrit. Kuigi kiriku siluett on maaliline ja näib ebakorrapärane, on põhiplaan rangelt sümmeetriline ja loogiline. Keskel asuva kiriku ümber paikneb nelja ilmakaare suunas neli kaheksanurkse põhiplaaniga tornkirikut; neli nende suhtes diagonaalidel paiknevat väiksemat tornkirikut on kuubikujulise ruumiga, kuigi see ei kajastu välisvaates. Suuremad toetuvad peakirikuga samale vundamendile, kuid neli väiksemat kirikut on tõstetud eraldi platvormidele. Keskse kiriku tsenter asub kõrvalkirikute suhtes põhja-lõuna suunalisel teljel veidi lõunas, et jätta ruumi apsiidile. Kõrgele vundamendile viiv kahe sissepääsuga trepikäik on narteksi funktsioonis.

Kiriku kõrge vundament on ehitatud valgest kivist, kirikud ise 28×14×8 cm mõõdus punasest tellisest, mis ehitusajal oli Moskvas suhteliselt uudne materjal (esimene tellisehitis oli 1485. aastal alustatud uus Kremli ringmüür). Ehitise uuringud on näidanud, et vundament on ideaalselt loodis ja professionaalselt mõõdetud, kuid iga järgnev tasand on ebaregulaarsem. Aastail 1954–1955 müüritise osasid vahetanud restaureerijad avastasid, et massiivsete tellisseinte sees on kogu kiriku kõrguses sisemine puitkarkass. Oletatavasti püstitati peenikestest lattidest raam tulevase katedraali elusuuruses mudelina ja jäi ehitamisel müüritise sisse.

Ehitajad kasutasid tellist dekoratiivsetel eesmärkidel nii välisseintes kui kiriku sees, jättes selle krohviga varjamata ja kujundades stukiga ka kiviseintele tellislao imitatsiooni. Varasematele kirikutele iseloomulik skulptuurkaunistus ja ususümbolid puuduvad täiesti ja ka maalitud taimornamendid on hilisem lisandus. Ehitise peamine dekoor on tellisest laotud väga mitmekesise kujuga kolmemõõtmelised kaunistused.

Keskne teistest kõrgem kirik on pühitsetud Jumalaema kaitsmisele, selle ümber koonduvad kaheksa madalamat tornitaolist kirikut järgmistele:

Hiljem juurde ehitatud kirikud on pühitsetud Kristuse pärast meeletuile Vassilile Moskvast (1588) ja Joannile Moskvast (1672).

Kiriku lasi Ivan Julm ehitada Kaasani khaaniriigi vallutamise auks. Kaasani linn langes Vene vägede kätte 2. oktoobril, Jumalaema kaitsmise pühale järgneval päeval, aastal 1552. aastal, ning seepärast pühitseti kirik Jumalaema kaitsmisele. Kiriku nimetuses meenutatakse Aloisio da Milano ehitatud vallikraavi, mis aastail 1508–1814 asus Punasel väljakul Kremli müüri ääres.

Kiriku ehituse tellijad olid Ivan IV ja Moskva metropoliit Makari. Teada on ka ehitusmeistrite nimed Barma ja Postnik, kuid esineb ka arvamus, et kiriku projekteeris tundmatuks jäänud itaalia meister või meistrid[2]. Kirikul on ebatüüpiliselt väikesed siseruumid: see koosneb üheksast tornkirikust ja kellatornist, mida ühendavad omavahel trepid ja galeriid. Mõnes kõrvalkirikus on ruumi vaid viiele-kuuele inimesele, mis viitabki, et kirik kavandati mitte jumalateenistuste pidamiseks hulgale usklikele, vaid pigem mälestusmärgiks. Kõrgele vundamendile rajatud tornidest koosneva pühakoja kohta on öeldud, et see kehastab Venemaa koondumist ümber Moskva. 1588. aastal lisati kirikule Vassili Õndsale pühitsetud kabel, mille järel hakati ehitist nimetama Vassili Õndsa kirikuks; see nimetus on tänapäeval rohkem tuntud.[3]

  1. "Saint Basil's Cathedral. - State Historical Museum". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. mai 2023. Vaadatud 30. mail 2023.
  2. [https://www.rostmuseum.ru/upload/iblock/85f/85fb2e514e31b9d99ad472db2643d1e0.pdf А.Г. Мельник. Кто построил собор Покрова на Рву в Москве? - Сообщения Ростовского музея. Ростов, 2012. Выпуск 19. С. 142-154.]
  3. V. Sergejev, D. Vseviov. Venemaa - lähedane ja kauge. Suurvürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV. Tallinn, 2007

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]