Varavastane süütegu

Allikas: Vikipeedia

Varavastane süütegu (inglise keeles criminal offence against property) on isikute, asjade ja õiguste vastu suunatud kuritegu.[1]

Varavastaste süütegude süstematiseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Süstematiseerimine õigushüve alusel[muuda | muuda lähteteksti]

Varavastaste süütegude süstematiseerimisel õigushüve alusel lähtutakse kaitstava õigushüve rahalise väärtuse olemasolust. Eristada võib kaht liiki varavastast süütegu:

  1. süüteod, mis on toime pandud õigushüve vastu, mille puhul ei ole tähtis selle rahaline väärtus (röövimine, kahjustamine, vargus, omastamine);
  2. süüteod, mis on toime pandud õigushüve vastu, millel on rahaline väärtus (kelmus, väljapressimine).[2]

Süstematiseerimine teoviisi alusel[muuda | muuda lähteteksti]

Varavastaste süütegude süstematiseerimisel teoviisi alusel lähtutakse rahalise väärtusega õigushüve kahjustamise viisist. Selle põhjal jagunevad varavastased süüteod kaheks:

  1. varavastase süüteo toimepanemisel on kasutatud vägivalda või sellega ähvardatud (röövimine, väljapressimine);
  2. varavastane süütegu on toime pandud vägivallata (vargus, omastamine ja kelmus).[3]

Süstematiseerimine karistusseadustiku süsteemi alusel[muuda | muuda lähteteksti]

Varavastased süüteod jagunevad kaheks:

  1. süüteod omandi vastu;
  2. süüteod vara vastu tervikuna.[3]

Varavastaste süütegude liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Vargus[muuda | muuda lähteteksti]

Vargus on võõra vallasasja ebaseaduslik äravõtmine ehk teise isiku asjale uue valduse kehtestamine eesmärgiga asi omastada.[4] Asi tähendab kehalist eset, mida on füüsiliselt võimalik endaga kaasa võtta.[5]

Röövimine[muuda | muuda lähteteksti]

Röövimine on võõra vallasasja äravõtmine vägivalla abil eesmärgiga vallasasi omastada.[6] Röövimise korral ei ole oluline asja väärtus, vaid vägivalla kasutamine. Vägivald võib seisneda ähvardamises, kehalises väärkohtlemises või raske tervisekahjustuse tekitamises.[7]

Omastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Omastamisega on tegu juhul, kui võõrast vallasasjast või muust isikule usaldatud võõrast varast saadakse ebaseaduslikult kasu. Näiteks isik teeb teise isiku varaga tehinguid, milleks puudub õiguslik alus,[8] või isik jätab võõra asja endale, st omanik jääb asjast ilma[9].

Kahjustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kahjustamine on nii vallas- kui ka kinnisasja negatiivne mõjutamine: asja rikkumine või hävitamine, mille tulemusena asja keha muutub, kuid ei teki varalist kahju, kuna isikule jääb õigus nõuda asja rikkumise või hävitamise(eseme muutmise) tagajärje kõrvaldamist(asja taastamist) . Asja kahjustamisel mõjutatakse seda füüsiliselt, mille tulemusena ei ole asja võimalik enam tavapärasel eesmärgil kasutada või see on keerulisem ning asja majanduslik väärtus väheneb.[10] kahjustamise definitsioon on laiem, ning ei piirdu ainult asja kahjustamises, vaid varaline kahju võib tekkida ka vara kahjustamises.

Kelmus[muuda | muuda lähteteksti]

Kelmus on teisele isikule varalise kahju tekitamine petmise kaudu eesmärgiga saada varalist kasu.[6] Petmine on olukord, kus isik eksitab teist, esitades tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Oluline on, et petetav isik teeb varakäsutuse, mis seisneb:

  • tegevuses (näiteks sõlmib lepingu või kannab raha üle);
  • tegevusetuses (näiteks jätab lepingu sõlmimata);
  • millegi talumises (näiteks laseboma asja ära viia).[11]

Väljapressimine[muuda | muuda lähteteksti]

Väljapressimine on kuritegu, mis seisneb võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu vägivallaga nõudmises, kui selleks puudub seaduslik alus.[12] Kui väljapressimise korral nõutakse vara üleandmist, siis tehakse seda ähvarduste kaudu. Ähvardused seisnevad:

  • isiku vabaduse piiramises;
  • häbistavate ehk taunitavate andmete avaldamises;
  • vara hävitamises või rikkumises.[13]

Usalduse kuritarvitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Usalduse kuritarvitamine seisneb:

  • teise isiku ärakasutamises;
  • teise isiku usalduse murdmises.[14]

Teise isiku ärakasutamine põhineb õiguslikul suhtel kannatanu ja teo toimepanija vahel. Selle alusel on teo toimepanijal õigus kas vara käsutada või võtta kannatanule kohustusi.[15] Teise isiku ärakasutamisega on tegu näiteks juhul, kui juhatuse liige sõlmib tahtlikult majanduslikult ebaotstarbekohase tehingu.[16]

Teise isiku usalduse murdmise korral jäetakse näiteks täitmata kannatanu vara üleandmise kohustus, mis põhineb õiguslikul alusel. Usalduse murdmisega tekib teisele isikule suur varaline kahju.[17]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 16.
  2. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 17.
  3. 3,0 3,1 M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 18.
  4. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 3-1-1-85-11, p 36. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-85-11, (16.10.2021).
  5. P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, lk 641.
  6. 6,0 6,1 Karistusseadustik – Riigi Teataja, RT I, 21.05.2021, 9.
  7. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk-d 90–92.
  8. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 1-16-4197, p 33. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-16-4197/76, (16.10.2021).
  9. P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, lk-d 659–662.
  10. P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, lk-d 667–668.
  11. P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, lk 692.
  12. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 1-19-7945, p 21. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-19-7945/137, (16.10.2021).
  13. P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, lk 717.
  14. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 206.
  15. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 3-1-1-63-14, p 14.1. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-63-14, (16.10.2021).
  16. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 207.
  17. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 208.