Vangi dilemma

Allikas: Vikipeedia

Vangi dilemma (ka vangide dilemma; inglise prisoner's dilemma, prisoners' dilemma) on sotsioloogias ja politoloogias kasutatav mõiste, millega kirjeldatakse olukorda, kus osapooltel tuleb parima tulemuse saavutamiseks teha koostööd ja üksikhuvidest loobuda[1].

Vangide dilemma analüüs näitab, et kui üks osapool oma kasusid maksimeerib, siis altruistlikult käituv osapool saab kõige rohkem kahju.

Vangide dilemma kerkib esile ka globaalprobleemide lahendamisel, kus parima lahenduse nimel peaksid riigid (vm üksused) tegema koostööd ja loobuma isiklikust (või ühe riigi) kasumi maksimeerimisest.

Dilemma sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Koostöö Omakasu
Koostöö -1, -1 -10, 0
Omakasu 0, -10 -5, -5
Vangi dilemma

Kaks vangi on ülekuulamisel. Kui mõlemad süüalused vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ning mõlemad saavad vaid aasta karistust. Kui üks teise peale keelt kannab, pääseb ta vabaks, teine saab aga 10 aastat. Mõlema ülestunnistuse puhul ootab mõlemat vaid viis aastat. Dilemma seisneb asjaolus, et mõlema vaikimine annab mõlemat vangi arvestades parima tulemuse, kuid samas on lihtne argumenteerida reetmise kasuks. Nimelt kui vang A arvab, et B ta reedab, on ka vangil A mõttekas reeta (siis istub ta vangis 10 aasta asemel 5). Kui vang A usub, et vang B vaikib, siis on mõttekas ikkagi ta reeta, sest sellisel juhul pääseb vang A puhtalt, mitte ei pea ühte aastat vangis veetma.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 25.07.2011)

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]