Vanapargi monument

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vanapargi monument 1.jpg
Vanapargi monument 2.jpg

Vanapargi monument on Pärnu Vanas pargis asuv Nõukogude okupatsioonivõimude poolt püstitatud mälestusmärk ajaloolistes sündmustes väidetavalt aastatel 1905, 1917, 1924 ja 1941–1944 hukkunud isikute ühishaua tähistamiseks[1].

Punasest graniidist monument on ühishauale püstitatud 1958. aastal Pärnu Linna TSN Täitevkomitee tellimusel. Selle autor on skulptor Juhan Raudsepp. Mälestusmärgil on tekst "AU JA / KUULSUS / TÖÖRAHVA / VABADUSE EEST / LANGENUD / VÕITLEJAILE" ja "ЧЕСТЬ И / СЛАВА БОРЦАМ, / ПАВШИМ / ЗА СВОБОДУ / ТРУДАВОГО / НАРОДА" ning aastaarvud "1905 • 1917 • 1925 • 1941-1944".

Tänapäeval on mälestusmärgile paigaldatud infotahvel selgitustega mälestusmärgi püstitamise asjaolude kohta.[2]

Ühishaud[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud terroriohvrite ühishaud[3] tunnistati mälestiseks 1997. aastal Eesti Vabariigi kultuuriministri määrusega nr 37. Kaitseministri 2007. aasta käskkirjaga nr 96 on see kantud sõjahaudade nimekirja.[2] 29. septembril 2011 tegi Muinsuskaitse Nõukogu kultuuriministrile ettepaneku arvata ühishaud ajaloomälestiste hulgast välja, sest mälestise tunnused objektil pole tõestatud.[4]

Matmispaik on ristkülikukujuline plats külgede pikkusega 16 m ja 8 m. Pinnasekatteks on kasutatud betoonist kõnniteeplaate.[3]

Hukkunute põrmud on ühishauda ümber maetud 1. detsembril 1940 ja 25. novembril 1945. Ühishauda on ümber maetud vähemalt 60 kirstu.[4]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Sõjamuuseumi teaduri Ülle Krafti käsitluse kohaselt on Pärnu Vana pargi ühishaua ja mälestusmärgi puhul tegu surnute ärakasutamisega propaganda eesmärkidel just ümbermatmiseks valitud paiga tõttu: kõiki traditsioone rikkudes maeti säilmed ümber linnaparki ja loodi ideoloogilisele monumendile hauasamba puutumatus.[4]

Poleemika monumendi säilitamise üle[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta septembris pöördus Pärnu abilinnapea Siim Suursild muinsuskaitseameti poole palvega kustutada terroriohvrite monument ajaloomälestiste nimekirjast ja riiklikust registrist, viidates Eesti Sõjamuuseumi tellitud ja muinsuskaitse seltsi töörühmas tehtud inventuuri "Aastatel 1918–1920 ning 1941–1944 langenud Punaarmee sõdurite matmispaigad ja tähised" tulemustele.[1] Muinsuskaitseamet teatas vastuseks, et ei pea ettepanekut põhjendatuks, sest ajaloomälestiste riikliku kaitse eelduse hindamisel võetakse arvesse asja tähtsust ajalooprotsessis või seost ajalooliste sündmustega. Vanapargi ühishaud koos monumendiga on möödunud sajandil Eestis toimunud ühiskondlike protsesside otsene tunnistaja ja jälg.[1] Ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu leidis, et terroriohvrite ühishauda tähistav monument on kunstiliselt heal tasemel näide nõukogude perioodi monumentaalkunstist, kandes endas ajastu arusaamu hukkunute mälestuse jäädvustamisest. Haud ja seda tähistav monument annavad võimaluse tutvustada tulevastele põlvedele nõukogude perioodi ja tollal valitsenud arusaamu monumentaalkunsti kasutamisest ideoloogilistel eesmärkidel ning säilitamist ja mälupaiku väärib ka ajaloo ja inimtegevuse tumedam külg.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Vanapargi monument jääb ajaloomälestiste nimekirja 5. oktoober 2019 (vaadatud 06.10.2019)
  2. 2,0 2,1 Pärnu plaan mälestusmärgist vabaneda sai punase tule Delfi, 3. oktoober 2019 (vaadatud 06.10.2019)
  3. 3,0 3,1 8333 Terroriohvrite ühishaud Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 06.10.2019)
  4. 4,0 4,1 4,2 Ülle Kraft. 20. sajandi esimese poole ajaloosündmuste jäädvustamisest ohvrite hauamonumentidega. Pärnu Vana pargi ühishaua ja mälestusmärgi teemaline juhtumiuuring. Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 3/2013, lk 200–232 (vaadatud 06.10.2019)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]