Vana-Rooma sõjaväelised autasud ja karistused

Allikas: Vikipeedia
Rinnaplaadid phalerae.

Vana-Rooma sõjaväelised autasud ja karistused olid sõjaväe (leegioni) moraali tõstmiseks ning distsipliini säilitamiseks rakendatavad meetmed.[1][2]

Juba Vana-Kreekas hakati sõjaväljal silmapaistnud sõjamehi autasustama ka eriliste autasudega (kr. phalera), milleks olid rinnal kantavad ümmargused või poolkuu kujulised väärismetallist plaadid, mis olid sageli kaunistatud jumalate kujudega. Neid autasusid kutsuti phalera, millest tuleneb aumärkide uurimisega tegeleva teaduse nimi faleristika. Vana-Kreekast pärineb ka tänaseni püsinud aumärkide kolme klassi jagamise süsteem. Siiski Vana-Kreeka demokraatlik riigikorraldus ei soodustanud kindla autasude määramise korra kehtestamist.

Sõjalised autasud Vanas-Roomas[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Rooma riigis töötati välja täiuslik aumärkide annetamise kord nii üksikisikute kui ka väeosade sõjaliste teenete esiletõstmiseks. Kõigil aumärkidel oli täpne statuut, välimus, annetamise tseremoonia ja kaasnevate privileegide loetelu. Väeosadele annetatud aumärgid kinnitati vastava väeosa sümbolile.

Vana-Rooma autasude loend[muuda | muuda lähteteksti]

Pärjad olid kõrgemad aumärgid.

  • CORONA TRIUMPHALIS - võidupärg, kõrgem üksikisiku aumärk, millega autasustati ülemjuhatajaid suurlahingu võitmise eest. Algselt oli tegu loorberipärjaga, hiljem valmistati see kullast ja nimetati ümber CORONA AUREA.
  • CORONA MYRTAEA - väeosa piiramisrõngast vabastamise eest antav mirdipärg.
  • CORONA CIVICA - kaassõduri elu päästmise eest antav tammepärg.
  • CORONA MURALIS - müüripärg, mis anti esimesena vaenlase kindlusemüürile tunginule.
  • CORONA VALLARIS - anti esimesena vaenlase välikindlusesse või välilaagrisse tunginule.
  • CORONA CASTRENSIS - anti samuti esimesena vaenlase välikindlusesse või välilaagrisse tunginule.
  • CORONA ROSTRATA - anti esimesena vaenlase laevale tunginule. Kui autasule lisati lint DEMNICI, siis tõstis see autasu väärtust.

Pärgadele järgnesid tähtsuselt kaelavõrud DORQUES, käevõrud ARMILLAE ja rinnaplaadid PHALERAE.

Autasudega koos tõsteti palka, suurendati toidunormi ja kingiti trofeerelvi. Autasustati ka aunimetuste ehk auastmetega.

Vana-Rooma sõjaväelised karistused[muuda | muuda lähteteksti]

Rooma sõjaväes rakendati karistusi kuritegude ja mittemeheliku käitumise eest.

Kui Rooma sõdur astus teenistusse, siis vandus ta truudust sacramentum senatile ja Rooma rahvale, hiljem kindralile ja keisrile. Sacramentumi järgi vandus sõdur, et täidab oma kohust kuni surmani, vastasel juhul saab talle osaks karistus. Rooma armees oli äärmiselt range distsipliin, nii et kindralil oli õigus käsku mitte täitev sõdur kohe hukata.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Antiigileksikon I ja II. Tallinn 1983.
  2. Walter, Hannes. Eesti Vabariigi teenetemärgid. Tallinn 1998.