Vaeakau-taumako keel
| Vaeakau-taumako keel (Pileni, Pilheni keel) | |
|---|---|
| Piirkonnad | Riffi saared ja Taumako saared, Saalomoni saared |
| Kokku kõnelejaid | 1660 (1990)[1] |
| Keelesugulus |
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | piv |
Vaeakau-taumako (tuntud ka kui Pileni või Pilheni) on Polüneesia keel, mida kõneldakse peamiselt Saalomoni saartel, Taumako saartel (Duffi saarte osa) ja Riffi saartel.[2]
Samuti räägitakse seda ka Matema, Nupani, Nukapu, Pileni ja Nifiloli saartel.[1]
Foneetika[muuda | muuda lähteteksti]
Täishäälikud[muuda | muuda lähteteksti]
Vaeakau-taumako keele häälikud ei erine suuresti tavalisest Polüneesia ja Austroneesia häälikute süsteemist. See sisaldab viit häälikut, mida võib kasutada nii pikas kui ka lühikeses vormis. Lühikesed häälikud, mis esinevad sõnade lõppsilpides, on sageli kas palataliseeritud või ei hääldata neid üldse. Pikad häälikud, mis esinevad samal positsioonil, on alati rõhulised. Kuid nende kahe vahel on väike häälduserinevus.[2]
Tabel vaeakau-taumako keele täishäälikute loendist:
| Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| Kõrge | i: /i/ ja /ī/ | u: /u/ ja /ū/ | |
| Keskmadal | e: /e/ ja /ē/ | o: /o/ ja /ō/ | |
| Madal | a: /a/ ja /ā/ |
Vokaalide assimilatsioon
Assimilatsioon ehk sarnastumine tähendab seda, et häälikud muutuvad osaliselt või täielikult üksteisega sarnaseks.[3]
Vaeakau-taumako keeles on kahte liiki assimilatsiooni:
1) a hääliku muutumine o-ks kui talle järgneb või eelneb: u; au>ou, ua> uo.
Näiteks:
mägi – maunga [mauŋa, mouŋa]
esimene – huamua [huamua, huomua].[3]
2) a hääliku muutumine e-ks: ai> ei, au> eu, ua> ue.
Näiteks:
sööma – kaina [kaina, keina, kina]
jälgima – taulia [taulia, teulia].[3]
Kaashäälikud[muuda | muuda lähteteksti]
Vaeakau-taumako keel eristub teistest Polüneesia keeltest oma keerulise struktuuriga konsonandisüsteemi poolest, milles on 19 erinevat foneemi ning veel lisaks suur hulk variatsioone erinevates dialektides. Näiteks häälikud /b/ ja /d/ esinevad pigem laenatud sõnades, kui omasõnades.[2]
Tabel vaeakau-taumako keele kaashäälikute loendist:
| Laminaalsed | Dorsaalvelaarsed | Velaarsed | |||
|---|---|---|---|---|---|
| Sulghäälikud (klusiilid) | Helitud Helitud, aspiratoorsed Helilised |
p | t | k | |
| Ninahäälikud (nasaalid) | Helilised Helitud, aspiratoorsed |
m | n | ŋ | |
| Külghäälikud (lateraalid) | Helilised Helitud, aspiratoorsed |
l | |||
| Hõõrdhäälikud (frikatiivid) | Helilised Helitud |
v | |||
Mõned näited hääldusest:
/h/ - hääldatakse kas [h] või [f]
/t/ - hääldatakse [r][3]
Aspiratsioon ehk hõngus – lühike h-taoline heli, mis on vaeakau-taumako keelele väga iseloomulik. Need helid on tavaliselt tugevad ja kõlavad. Ometi on aspiratsiooni kasutamine erinevates dialektides erinev ning lisaks sellele teeb aspiratsioon keele uurimisese raskemaks.[3]
Näiteks:
isa – thama või tama
lugema – phau või pau
Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Vaeakau-taumako keeles eristatakse esimese, teise ja kolmanda isiku asesõnu. Keeles on mitmeid inklusiivseid ja eksklusiivseid erinevusi.[2]
Iseseisvad isikulised asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Vaeakau-taumako keeles eristatakse kahte liiki iseseisvaid isikulisi asesõnu – tavavormid ehk kirjakeelsed ja argikeelsed. Tavavorme kasutatakse peamiselt ametlikus kontekstis, argikeelset vormi kasutatakse igapäeva suhtluses. Duaalses ja mitmuslikus vormis saab esimese isikuga väljendada klusiivsust, see tähendab, et saab vahet teha inklusiivil: „mina ja sina“ ja eksklusiivil: „mina ja tema, aga mitte sina“.[2]
| Isik | Standardne vorm | Argikeelne vorm | |
|---|---|---|---|
| Ainsus | 1
2 3 |
iau, au
koe ia |
|
| Duaal | 1 inklusiiv
1 eksklusiiv 2 3 |
thaua
mhuaua khoulua, kholua lhaua |
haua
houlua, holua haua |
| Mitmus | 1 inklusiiv
1 eksklusiiv 2 3 |
thatou, thatu
mihatou, mhatu khoutou, khotou lhatou, lhatu |
hatou, hatu
houtou hatou, hatu |
Innustavad asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Duaal, mitmuse ja teise isiku ainsusel on erilised asesõnad, mida kasutatakse käsklausetes ja innustavates lausetes.[2]
| Isik | Ainsus | Duaal | Mitmus |
|---|---|---|---|
| 1 inklusiiv | ta | tatu, hatu, tatou | |
| 1 eksklusiiv | ma | matu | |
| 2 | ko | lu | tu |
| 3 | la | latu, hatu |
Rõhutatud samaosutuslikud asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Kui subjekt ja objekt tähendavad lauses sama asja, kasutatakse sellel puhul iseseisva asesõna kordust.[2]
| Isik | Ainsus | Duaal | Mitmus |
|---|---|---|---|
| 1 inklusiiv | okhitaua | okithatou | |
| 1 eksklusiiv | okhoiau | okhimaua | okimhatou |
| 2 | okhoe | okhoulua | okhoutou |
| 3 | okhoia | okhilaua | okilhatou |
Üldine asesõna nga[muuda | muuda lähteteksti]
Nga on kolmanda isiku asesõna, mida kasutatakse ainsuse ja mitmuse nimetamisel, kuid vajab täpsustuseks arvsõna. Sõna nga kasutatakse tavaliselt sõna tunderõhulisel kordamisel lausetes.[2]
Keeles esineb aluse, verbi ja sihitise vahekord lauses: SVO (subjekt, verb, objekt).[3]
Vaeakau-taumako keeles puudub sõnadel sugu.[4]
Keele kaks peamist sõnaliiki on: nimisõnad ja tegusõnad.[3]
Nimisõnu jaotatakse omakorda: harilikud nimisõnad, asukoha nimisõnad, vahemaa/ mõõtnimisõnad, ajanimisõnad.[3]
Keeles on veel eessõnad, mis eelnevad nimisõnadele ja mis koos moodustavad omaette tähendusega fraasi.[3] Omadussõnad ja relatiivlaused on ühildunud.[4]
Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]
| Üks | tahi |
| Kaks | lua |
| Kolm | tolu |
| Neli | ha/ fa (orig. hā/ ƒā) |
| Viis | lima |
| Kuus | ono |
| Seitse | hitu |
| Kaheksa | valu |
| Üheksa | iva |
| Kümme | katoa [3] |
Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]
e – ainsuse artikkel
te – ainsuse artikkel
ni – mitmuse artikkel
a – mitmuse artikkel
ngha/ nangha – mitmuse artikkel[3]
Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]
Kone au i muahea? – Kust sa tuled? [5]
Mhatou no fulo. – Meie jookseme.[6]
Lhaua no inu-mia a vai o laua. – Nemad joovad nende vett.[6]
Te matangi na ko-i vahi-a a lakau na. – Tuul tegi puud katki.[6]
Huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]
Nagu ka eesti keeles on ka vaeakau-taumako keeles murdeid. Vaeakau-taumako keele 3 peamist murret on: Nupani murre, Vaeakau murre ja Taumako murre. Nupani murre on kõige vanem ja seda räägib peamiselt vanem põlvkond. Murrete erinevusi leidub fonoloogias, morfoloogias, süntaksis ja samuti ka leksikoloogias. Olenemata erinevustest, pole probleemi dialektide aru saamisega erinevaid dialekte kõnelevatel inimestel.[3]
Tabel vaeakau-taumako keele murretest:
| Nupani | Taumako | Vaeakau | |
|---|---|---|---|
| saatma | fakautania | hatonia | huatonia,huatenia |
| juuksed | laulu | lailu | laulu |
| laev | lohiu | lehiu | lehiu,lohiu |
| peatama/lõikama | motuia | motia | motia |
| matma | thanumia | thanumia,thamunia | thanumia [3] |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 http://www.ethnologue.com/language/piv kasutatud november 2013
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 http://en.wikipedia.org/wiki/Vaeakau-Taumako_language kasutatud november 2013
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 http://books.google.ee/books/about/A_Grammar_of_Vaeakau_Taumako.html?id=GtM5AqY4WL0C&redir_esc=y kasutatud november 2013
- ↑ 4,0 4,1 http://wals.info/languoid/lect/wals_code_pil kasutatud november 2013
- ↑ http://users.elite.net/runner/jennifers/Greetings%20V.htm kasutatud november 2013
- ↑ 6,0 6,1 6,2 http://benjamins.com/#catalog/books/tsl.99/preview kasutatud november 2013
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Sõnu vaeakau-taumako keeles (inglise keeles)
- Mõned sõnad vaeakau-taumako keeles (inglise keeles)
- Vaeakau-taumako keele kõla
- Vaeakau-taumako keele ühispalvete raamat
- Vaeakau-taumako keele ühispalvete raamat (inglise keeles)
- Vaeakau-taumako keele online grammatika raamat (inglise keeles)