Vabariik ilma vabariiklasteta
Mõiste vabariik ilma vabariiklasteta viitab olukorrale, kus riik on vabariik, kuid rahvastiku ja/või poliitilise eliidi seas toetatakse vabariiklust vähe või üldse mitte. Sellises olukorras eelistaks enamik inimesi uue monarhia asutamist või kaotatud dünastia taastamist või laiemas mõttes demokraatia lõppemist.
Saksamaa[muuda | muuda lähteteksti]
Historiograafias tembeldatakse Weimari vabariiki (1919–1933) sageli vabariiklasteta vabariigiks. [1] Kaasaegse Euroopa ajaloo professori Jeffrey Herfi sõnul on see sellepärast, et sõdadevahelisel Saksamaal ei olnud keegi poliitilisest parem-, tsentrist ega vasakpoolsest esindajast sellega tõeliselt rahul:
- Parempoolsed intellektuaalid ja erakonnad lükkasid parlamentaarse demokraatia tagasi kui ebasaksalikku ning seostasid Weimari vabariiki rahvusliku alanduse ja lüüasaamisega Esimeses maailmasõjas; [2]
- Pettunud sotsiaaldemokraadid olid radikaalse vasakkommunistliku revolutsiooni ohu tõttu sunnitud rajama demokraatia koos parempoolsetega sotsiaalselt konservatiivsetel alustel; [2]
- Kommunistid leidsid, et sotsiaaldemokraadid olid töölisliikumise reetnud ja Weimari vabariik ei parandanud sotsiaalseid tingimusi. Nad jätkasid revolutsiooni kavandamist nõukogude vabariigi loomiseks (nagu lühidalt saavutati 1919. aastal Münchenis ja Bremenis). [2]
See vabariiklikele ja demokraatlikele väärtustele pühendumise puudumine ja isegi neile vastandumine, mis tuleneb peamiselt nn konservatiivsest revolutsioonist, sillutaks teed natsipartei võimuhaaramiseks 1933. aastal, asendades sellega Weimari vabariigi Kolmanda Reichiga. [2]
Ajakirjas Simplicissimus ilmus 21. märtsil 1927 Thomas Theodor Heine kuulus ajalooline karikatuur, mis tugevdab vabariiklasteta Weimari vabariigi ideed: erinevatest ühiskonnakihtidest pärit sakslased kannavad tähti "REPUBLIK"; kõrval olev pealdis kõlab: Sie tragen die Buchstaben der Firma – aber wer trägt den Geist? ("Nemad kannavad lipukirja, aga kes kannab vaimu?" ). [3]
Mõiste ise on palju vanem kui sõdadevaheline Saksamaa. 1804. aastal nimetas Saksa reaktsiooniline monarhist August von Kotzebue Cisrheenia Vabariiki (1797–1802) Republik ohne Republikaner. [4]
Prantsusmaa[muuda | muuda lähteteksti]
Briti alamkoja avamisel 1. veebruaril 1849 ütles Benjamin Disraeli, üks kolmest konservatiivide opositsiooniliidrist, Prantsuse Teise Vabariigi (1848–1852) kohta:
| „ | Vaadake olukorda Prantsusmaal, vaadake olukorda kogu Kesk-Euroopas... Prantsusmaalt leian ma vabariigi ilma vabariiklasteta, Saksamaalt keisririigi ilma keisrita, ja see on progress!!... | “ | Benjamin Disraeli[5] | ||
Seda mõistet on kasutatud ka Prantsuse Kolmanda Vabariigi (1870–1940) kohta 1873. aastal. [6][7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Boterman, Frits (2011). Moderne geschiedenis van Duitsland: 1800 - heden (hollandi). Singel Uitgeverijen. Lk 205. ISBN 9789029576390. Vaadatud 02.05.2016.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Jeffrey Herf (1984). Reactionary Modernism: Technology, Culture, and Politics in Weimar and the Third Reich. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 20–21. ISBN 9780521338332. Vaadatud 18.10.2016.
- ↑ Thorsten Eitz, Isabelle Engelhardt (2015). Diskursgeschichte der Weimarer Republik. Band 1 (saksa). Hildesheim: Georg Olms Verlag. Lk Front cover, IV. ISBN 9783487151885. Vaadatud 18.10.2016.
- ↑ von Kotzebue, August (1804). Der Freimüthige, oder Berlinische Zeitung für gebildete, unbefangene Leser (saksa). Berlin: Heinrich Erdlich. Lk 459–460. Vaadatud 03.05.2016.
- ↑ Theodore Martin (2013). The Life of His Royal Highness the Prince Consort. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 163. ISBN 9781108059800. Vaadatud 18.10.2016.
- ↑ De tijdspiegel, Volume 31 (hollandi). Fuhri. 1873. Lk 84. Vaadatud 18.10.2016.
- ↑ "The Republic Without Republicans". The New York Times (inglise). 08.06.1872. ISSN 0362-4331. Vaadatud 14.01.2021.