VIN-kood
VIN-kood (Vehicle identification number) ehk sõiduki tehasetähis on unikaalne kood, mis sisaldab seerianumbrit ja kasutatakse autotööstuses sõidukite identifitseerimiseks. [1] VIN-kood koosneb tähtede ja numbrite kombinatsioonist.[2]
Kerenumbri ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
VIN-kood võeti esmakordselt kasutusele 1954. aastal USAs. Esimestel aastatel pärast selle kasutuselevõttu, kuni 1981. aastani, ei olnud VIN-koodide (kerenumbrite) jaoks ühtset standardit ning sõidukitootjad kasutasid andmete kodeerimiseks erinevaid meetodeid. Arvestades sõidukite kasvavat arvu, leiti, et taoline süsteem ei ole piisavalt tõhus. Seetõttu otsustati märgistust reguleerida ja viia VIN-kood vastavusse ülemaailmsete ISO normidega.
Pärast ISO standardi kehtestamist kohanesid Ameerika turul tegutsevad sõidukitootjad väga kiiresti. ISO kehtestas soovitused VIN-koodi standardi ja struktuuri kohaldamiseks ning kerenumbrit hakati kasutama ka Euroopas. Siiski võeti selles sisalduvad infokogumid kasutusele järk-järgult.[3]
VIN-koodi standardite kehtestamine[muuda | muuda lähteteksti]
Üldkasutatav globaalne sõiduki identifitseerimisstandard võeti kasutusele 1981. aastal ning üldiselt tuntakse ja kehtestatakse standardeid ISO 3779 (VIN-koodi sisu ja struktuur), ISO 4030 (VIN-koodi asukoht ja märgistus), ISO 3780 (VIN-koodi esimese osa ülemaailmne unifitseerimine - WMI).[3]
Kust otsida VIN-koodi?[muuda | muuda lähteteksti]
VIN-kood on pressitud sõiduki raamile või muule fikseeritud osale. Tänapäeval on mitmete automudelite kerenumber paigutatud ka tuuleklaasi alumisele osale, juhi poolele. See on väga praktiline asukoht, mis võimaldab kiiret ligipääsu sellele iga auto jaoks olulisele elemendile.
Erinevate tootjate autodel võib neid leida ka mujalt, näiteks pakiruumi põrandaplaadilt või tagumiselt tugipostilt.[3]
Viide[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Riigiteataja. "Riigiteataja".
- ↑ Riigiteataja. "Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskiri".
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Mis on VIN-kood?".