Väikeriik
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Väikeriiki võib piiritleda riigi füüsiliste ressursside kaudu.
Väikeriik on sel juhul riik, mis on väike pindalalt 15 000 – 80 000 km² ja rahvaarvult 500 000 – 3 000 000 ning majanduslikult ja militaarselt võimekuselt; riik, millel on madal iive ja kirjaoskuse protsent, mis on vaene loodusvaradelt ja rahvusvaheliselt tuntud isikute poolest, mis mängib väikest rolli maailmakaubanduses ja omab nõrka positsiooni nii teaduse-, tehnoloogia- kui kultuurisaavutuste vallas.[1] See loend olgu esitatud avatud, näitlikul kujul. Erinevate füüsiliste lähteressursside nimetamine ja omavaheline kaalumine on hetkel oluline kui printsiip, mis eristub põhimõtteliselt järgmisest võimalusest.
Väikeriigiuuringutesse toob suure annuse segadust asjaolu, et väiksust piiritletakse sageli mitte lähtekoha, vaid tulemuse kaudu. Selliste definitsioonide tüüpiliseks näiteks on Robert Keohane’i skeem, kus riigi mõju rahvusvahelisele süsteemile on kasvav alates alumisest tunnusest (ineffectual).
- süsteemi määrav (determining)
- süsteemi suunav (influencing)
- süsteemi mõjutav (affecting)
- süsteemi suhtes mõjuta (ineffectual) = väikeriik
Seejuures ei ole väiksus sugugi a priori seotud füüsiliste parameetrite külge, tegemist võib olla ka mentaalse kuvandiga. Näiteks argumenteerib üks viimaste aastate tunnustatumaid väikeriigiuurijaid Laurent Goetschel, et väiksus on psühholoogiline mõõde, mida võimendavad osaliselt just alaväärtustunde poolt süvendatavad autonoomiaja mõjudefitsiit. Nii nagu Keohane, lähtub ka Goetschel väikeriigi defineerimisel riikidevahelistest suhetest, ja mõõdab väiksust / suurust riigi reaalsete saavutuste ning neist johtuva enesehinnangu baasil. Võrreldes ülalkäsitletud füüsilise väiksuse määratlustega on rõhuasetus siin selgelt muutunud, liikudes ressursside omamiselt nende kasutamise võimekusele. Kui esimene definitsioonide rühm lähtub seisundist, siis teine vaatleb pigem protsessi; kui esimene keskendub lähtepotentsiaalile, siis teist huvitab ennekõike hetkesuutlikkus.[2]