Uusanimism

Uusanimism on animismi kaasajastatud mõiste, mis kirjeldab, kuidas olla lugupidav hingede suhtes ning püüda mõista maailmavaateid ja eluviise, mis erinevad meie igapäevaelust. Õpetada lugupidavat suhtumist teistesse olenditesse, olgu siis need inimlikud või mitteinimlikud. Läbi selle püütakse mõista maailmavaateid ja eluviise, mis erinevad meie igapäevaelust.

Uusanimism Jaapanis

Animism on siiani püsinud tugevalt Jaapani kultuuris, kus jaapanlaste jaoks hingede esindatus ja olemasolu on nende traditsioonides läbivaks jooneks. Jaapanis on justkui kaks maailma, üks on silmaga nähtav igapäevaelu, teine aga paralleelselt olemas olev hingede maailm. Modernse animismi mõiste on kujunenud Jaapanis 20. ja ka 21. sajandil. Peamiselt on pöördutud tagasi hingede poole kui jaapanlased elasid läbi suuri katastroofe, mis leidsid aset nende riigis. Näiteks 2011. aasta Tōhoku maavärin, millel järgnenud tsunami on olnud inimestele raputavaks kogemuseks sundides hülgama elukohti ning kõik sellega seonduva, et pääseda. Paljud pidid maha jätma oma kodu ning kõik kalli, kuna elukohaks ei sobinud enam midagi, mis need looduskatastroofid üle elas. Mahajäetud kohtadesse, kus enam inimelu ei leidu, hakati ette kujutama looduse ja hingede kohalolu. Elukõlbmatusse paika on tekkinud energia, mis pesitseb hingedest.

Lisaks 2011. aastal toimunud maavärinale ja tsunamile raputas jaapanlasi Fukushima tuumaõnnetus, mis on loetud üheks suuremaks maailmas. Uusanimism peegeldab modernse ühiskonna muutusi, vastandudes kaasaja maailmale.

Uusanimism Jaapani popkultuuris

Jaapani kiire moderniseerumise käigus on hingede kujutamine saanud uue tähenduse. Animism, mida on hakatud Jaapaniga seostama, on kogunud just tänu popkultuurile eriti palju populaarsust. Arvatakse, et animism on Jaapani traditsioonidest sündinud, kuid tegelikult on see vaid osa tohutust traditsioonide ajaloost Jaapanis. Sellegipoolest on „uusanimism“ saanud suure tähelepanu osaliseks ka jaapanlaste jaoks. Jaapani popkultuuris on hakatud kajastama suurimaid looduskatastroofe ning kujutama ette elu, mis võib olla tulnud sinna asemele, kus inimesed on lahkunud. Lisaks keskkondlikele probleemidele on oluliseks aspektiks ka suhe inimese ja hinge vahel. Näiteks Hayao Miyazaki 2001. aasta film "Vaimudest viidud" kirjeldab ühe lapse kokkupuudet vaimude maailmaga, sõbrunedes ka sealsete vaimudega. See sõprus aga ei jää püsima, mis Graham Harvey sõnul näitab, et hingedesse ei saa kinnistuda ega neid kinnisideeks muuta, vaid et hingedega suhtlemine on inimese arengu üks osa, millest kasvatakse välja.

Kirjandus

• Harvey, Graham. (2005). „Animism: Respecting the Living World“. London : Hurst & Co
• Yoneyama, Shoko. (2019). „Animism in Contemporary Japan: Voices for the Anthropocene from post-Fukushima Japan“. London ; New York : Routledge