2011. aasta Sendai maavärin

Allikas: Vikipeedia
Maavärina epitsenter ja mõnede järeltõugete epitsentrid kaardil
Vaade Sendaile 12. märtsil
Piirkond Sendai sadama lähedal 13. märtsil
Tuumajaamade asukohad

2011. aasta Sendai maavärin (jaapani 東日本大震災 Higashi Nihon Daishinsai 'Suur Ida-Jaapani maavärin') oli 9-magnituudine maavärin[1], mis toimus Jaapanis reedel, 11. märtsil 2011 kell 14.46 kohaliku aja järgi (7.46 Eesti aja järgi).[2]

Maavärina tagajärjel hukkus 15 894 inimest, 2546 jäi teadmata kadunuks ja vigastada sai 6156 inimest.[3]

Maavärin[muuda | muuda lähteteksti]

See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin. Värina epitsenter oli 130 kilomeetrit Sendaist ida pool ja 373 km kaugusel Jaapani pealinnast Tōkyōst. Maavärina hüpotsenter asus umbes 24,4 km sügavusel.[4][5] Toimunud on vähemalt 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi. Maavärina tõttu tekkis umbes 10 meetri kõrgune tsunami. Kadunuid on kinnitatud andmetel 784, hukkunuid rohkem kui 1627, 14. märtsil leiti veel 2000 surnukeha.[6] Miyagi prefektuuris on kadunute arv teadmata.[2] Samuti lülitus automaatselt välja 11 tuumaelektrijaama ja Tōkyō lähedal Ichihara linnas põles Cosmo naftatöötlemistehas.

Tsunami[muuda | muuda lähteteksti]

Maavärin, mis toimus 24,4 km sügavusel Jaapani lähedal ookeanis koordinaatidel 38° 19′ N, 142° 22′ E, tingis Jaapanis ja veel üle 20 riigis väga range tsunamihoiatuse.

Jaapani põhjaosa rannikut tabas 0,5 meetri kõrgune tsunami, Iwate prefektuuri tabas 4 meetri kõrgune laine ja Sendai lennuväljal nähti kõige kõrgemat, 10 meetrist lainet, mis võttis kaasa autosid ja lükkas eest majad. Sendais leiti tsunami järel kuni 300 surnukeha.[2]

Tsunamihoiatus anti peaaegu kõikides Vaikse ookeani äärsetes riikides ja saartel – Taiwanis, Filipiinidel, Indoneesias, Hawaiil ja Venemaa Vaikse ookeani poolsel rannikul, samuti Paapua Uus-Guineas, Austraalias, Uus-Meremaal, Fidžil, Mehhikos, Guatemalas, El Salvadoris, Costa Ricas, Nicaraguas, Panamas, Hondurases, Tšiilis, Ecuadoris, Colombias ja Peruus. Venemaa Kuriilide rannikualadelt evakueeriti 11 000 inimest. [2]

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Maavärina ja sellele järgnenud tsunami tõttu purunes täielikult üle 120 000 hoone ning ligi 1 000 000 hoonet kandsid osalisi purustusi. Otsene majanduslik kahju on Jaapani valitsuse hinnangul 199 miljardit dollarit (umbes 16,9 triljonit jeeni).[7]

Maavärina tagajärjel hukkus 15 894 inimest, 2546 jäi teadmata kadunuks ja vigastada sai 6156 inimest.[3]

Muud tagajärjed:[7]

  • Jaapanit tabas üle 5000 järeltõuke, tugevaim neist küündis 7,9 magnituudini.
  • Honshu saare põhjarannik vajus 0,6 m võrra madalamaks.
  • Maapinna tõuke tõttu nihkus Honshu saar 2,4 m võrra ida poole.
  • Vaikse ookeani laam nihkus maavärina epitsentri lähedal 24 m võrra lääne poole.
  • Maavärina tekitatud tsunami murdis lahti jäämägesid Sulzbergeri šelfiliustikust.
  • 1,5 meetri kõrgune tsunami tappis Midway atollil üle 110 000 pesitseva merelinnu.
  • Tsunami poolt purustatud hoonetest pääses atmosfääri tuhandeid tonne osooni lagundavaid kemikaale ja kasvuhoonegaase.

Minamisanriku[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem sai tsunami tõttu kannatada sadamalinn Minamisanriku, mis on praktiliselt maa pealt minema pühitud. Püsti on jäänud vaid kõige suuremad hooned. Ligi 10 000 linnaelaniku saatus on selgusetu. 7500 inimest õnnestus 25-sse varjendisse evakueerida.[8]

Tuumajaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Neli maavärina epitsentrile kõige lähemal asunud Jaapani tuumaelektrijaama (Fukushima I tuumaelektrijaam, Fukushima II tuumaelektrijaam, Onagawa tuumaelektrijaam ja Tōkai tuumaelektrijaam) suleti.[2]

Fukushima I[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Fukushima I AEJ tuumaõnnetus.

Fukushima I tuumajaama kuuest reaktorist ühe reaktori jahutussüsteem ei toiminud korralikult ja seal toimus 12. märtsil plahvatus. Plahvatuses purunes vaid hoone ning reaktor ise viga ei saanud.[9] 13. märtsil ütles üles ka teise reaktori jahutussüsteem. Reaktori jahutamiseks pumbatakse sinna merevett. Kokku on kahe Fukushima tuumajaama lähiümbrusest evakueeritud 210 000 inimest.[10]

14. märtsil toimus jaamas teine auruplahvatus, seekord kolmandas reaktoris. Plahvatuse põhjustas reaktorist eralduva vesiniku segunemine atmosfääris sisalduva hapnikuga. Plahvatuse tagajärjel sai vigastada 11 inimest ning purunes reaktorit ümbritsev hoone, kuid reaktor jäi ise plahvatuses terveks. Plahvatuse lööklainet oli tunda ligi 40 km kaugusel jaamast, kuid reaktorit opereeriva firma esindaja sõnul pole radiatsiooni tase pärast plahvatust märkimisväärselt tõusnud.[11]

15. märtsil toimus jaamas kolmas plahvatus 2. reaktori juures, samuti oli 4. reaktori juures tulekahju, mis hiljem kustutati. Põlengu ajal vabanes märkimisväärne kogus radioaktiivset saastet. Jaama on jäänud ligi 50 spetsialisti, kes üritavad reaktorite jahutust kontrolli all hoida.[12] Hiljem täpsustati, et põles neljanda reaktori kasutatud tuumakütuse hoidla, mille tagajärjel sattus radioaktiivsust otse atmosfääri.[13]

Onagawa[muuda | muuda lähteteksti]

Peale maavärinat puhkes Onagawa tuumajaama turbiinihoones tulekahju, mis hiljem kustutati.[14]

13. märtsil kuulutati jaamas välja eriolukord, kuna jaama ümbruses tõusis radioaktiivse kiirguse tase üle lubatud normi.[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]