Mine sisu juurde

Ukrinai

Allikas: Vikipeedia
Ukrinai

leedu Ukrinai

Pindala: 4,9882[1] km²
Elanikke: 343 (2021)[2]

Koordinaadid: 56° 18′ N, 22° 6′ E
Ukrinai (Leedu)
Ukrinai

Ukrinai (žemaidi Okrėnā) on küla Leedus Mažeikiai rajoonis Židikai vallas.

Küla asub Varduva ja Kvistė jõe ääres. Osaliselt ulatub külla Natura 2000 ala Varduva jõgi II.[3]

Ukrinais on raamatukogu, postkontor, kalmistu, kirik. Aastani 2017 oli külas ka põhikool. Ettevõtteist tegutsevad seal UAB „Stepono baldai", „Rapsoila", „Žemaitijos deguonis".

Muinsusmälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsuskaitse all on külas asuv vana õigeusu kalmistu.[4] Ka on kaitse all Ukrinai mõisa hoonetekompleks, sealhulgas sigala, härrastemaja ja laut.[5]

Kaitse all on ka Ukrinai kiriku hoonetekompleks. Seal on kaitse all nii kirik kui ka selle kellatorn.[6] Kiriku ees asub muinsuskaitsealune tulpkabel püha Jüri ja püha Floriani kiviskulptuuridega.[7]

Küla kalmistul on mitmeid muinsusmälestisi. Kaitse all on Baltramiejus Jančiauskase haua rist,[8] kunstnik Steponas Gailevičiuse haud,[9] tema haual olev rist,[10] arst Leonas Kęsgaila-Kenstavičiuse haud,[11] Steponas Liutikase haud,[12] Daubaraste pere haud,[13] Jonas Kryževičiuse haud[14] ja Dobševičiuste pere haud.[15]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asula on oma nime saanud mõisnikelt, kellele kuulus sealne Pavarduvysi mõis. Mõisa omanikena on nimetatud Ukrinaseid, Ukrinaitiseid, Ukrinovičiusi. XVII sajandil lasid nad mõisa endi järgi Ukrinai mõisaks ümber nimetada.[16]

Küla on esmamainitud XVI sajandil. Toona asus see Varduva ja Kvistė jõe vahel. Aastast 1765 on teada, et külas asus kõrts. Aastal 1776 andis sealne mõisnik Laurynas Pilsudskis kirikule maad. Aastal 1803 rajati külla uus kirik, mille kellatorn 1852. aasta juulis koos suure osaga külast maha põles. Aastal 1857 valmis praegune kirikuhoone, mis oli Židikai kiriku abikirikuks. Aastal 1919 avati külas kool, mis aastal 1923 viidi Bukančiaisse üle. Aastal 1927 oli külas taas kool, toona avati seal ka postiamet. Teise maailmasõja järel sai külast kohaliku kolhoosi Tarybinės Žemaitija keskasula, aastal 1980 rajati sinna vanade majade asemele uuselamuid. Aastal 2017 oli küla Telšiai ümbruskonna kultuuripealinnaks.[17]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 102 (1902)
  • 128 (1923)
  • 240 (1959)
  • 347 (1970)
  • 414 (1979)
  • 475 (1987)
  • 518 (1989)
  • 484 (2001)
  • 424 (2011)
  • 343 (2021)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]