Uhkus ja eelarvamus

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib romaanist; romaani põhjal tehtud filmide ja telesarjade kohta vaata lehekülge Uhkus ja eelarvamus (täpsustus)

Uhkus ja eelarvamus
Inglise esmatrüki tiitelleht
Originaali pealkiri Pride and Prejudice
Autor Jane Austen
Tõlkija Henno Rajandi
Illustreerija Evi Valdov
Päritolumaa  Suurbritannia
Keel inglise
Žanr romaan
Kirjastaja T. Egerton, Whitehall (originaal)
Eesti Raamat (eesti keeles)
Ilmumisaeg 28. jaanuar 1813 (originaal)
1985 (eesti keeles)
Lehekülgi 359
ISBN 9985306147
(2002. a. trükk)

"Uhkus ja eelarvamus" on Jane Austeni 1813. aastal ilmunud armastusromaan, mis on autori tuntuim teos.

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

"Uhkus ja eelarvamus" algab tsitaadiga, mis võtab kokku edaspidi toimuva hakkava.

Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel tingimata naist on vaja. Kui niisugune mees kuskil silmapiirile ilmub, olgu ta tundmused ja vaated pealegi täitsa tundmata, siis on see tõsiasi ümberkaudsete perekondade meelest nii vastuvaieldamatu, et tulnukat hakatakse jalamaid selle või teise peretütre seaduslikuks omandiks pidama.

Jane Austen

Raamatu alguses saabubki selline õnnelik noormees Bennetite pere naabruskonda elama, tuues kaasa üldise elevuse.

Härra Bingley üürib läheduses asuva Netherfieldi mõisa, kuhu ta oma õdede miss Bingley ja proua Hursti ning viimase mehe, härra Hurstiga, plaanib elama asuda. Varsti pärast perekonna sisse seadmist lisandub perele Bingley hea sõber, 10 000-naelase aastasissetulekuga sõber Fitzwilliam Darcy.

Ballil, mis nende tervitamiseks Merytonis korraldatakse, tõmbab härra Darcy kui rikka mehe saabumine suurt tähelepanu. Kui aga avastatakse, et mees on kohutavalt ülbe ja uhke, satub ta ebasoosingusse. Eriti solvab tema käitumine Bennetite viiest abiellumiseas tütrest koosnevat perekonda. Darcy ütleb vanuselt teise tütre Elizabeth Benneti kohta järgmist: "Ta on ju võrdlemisi talutav, aga nii ilus ta ei ole, et mind kiusatusse viia." Bennetite vanimal tütrel Jane'il on aga vastupidi suur edu – ta jääb härra Bingleyle heas mõttes silma.

C. E. Brocki illustratsioon inglise 1895. aasta trükist.

Järgmine päev saabub Bennetitele miss Bingleylt kiri, milles ta kutsub Jane'i külla. Proua Bennet, kelle suurim eesmärk elus on oma viis tütart mehele panna, saadab Jane'i jala teele. Preili Bennet jääb aga teel Netherfieldi mõisa vihma kätte ja külmetab kõvasti. Ta on sunnitud pikemaks mõisa jääma. Murest murtud Elizabeth tuleb teda ravitsema. Seal viibitud aja jooksul hakkab Elizabeth Darcy pilku köitma, miss Bingley suureks meelehärmiks avastab Darcy, et Elizabethil on ilusad silmad.

Kuna Bennetitel meessoost pärijaid ei ole, läheb nende väike maja pärast härra Benneti surma härra Collinsi, nende vaimulikust nõo, kätte. Härra Collins tuleb pärast balli Bennetitele külla, et pere tüdrukud üle vaadata. Tema üllaks sooviks on ühega nendest abielluda, et maja pere kätesse jääks. Viimaks valib ta välja Jane'i. Kuuldes, et viimase süda kuulub juba härra Bingleyle, pöörab ta oma pilgu Elizabethile. Elizabeth vastab tema abieluettepanekule eitavalt, sest Collins on tema jaoks liiga pinnapealne ja pedantne mees – tobe oma patrooni leedi Catherine de Bourgh'i pideva ülistamisega. Kuigi ema tütart ümber mõtlema sunnib, ei muuda Elizabeth meelt, kuna isa samuti tema poolt on.

Samal ajal tärkab Elizabethil armulugu Merytons asuva rügemendi kõigi poolt armastatud ohvitseri härra Wickhamiga. Elizabeth kuuleb, et viimane oli härra Darcy lapsepõlvesõber, kuid läks taga pärast vana härra Darcy surma tülli. Väidetavalt ei olnud härra Darcy lubadustest Wickhami ka pärast isa surma toetada kinni pidanud. Selle tulemusena tekivad Elizabethil härra Darcy kohta sügavad eelarvamused.

Pärast ei-sõna Elizabethilt palub härra Collins Elizabethi parima sõbra Charlotte Lucase kätt. Charlott on nõus, sest ei soovi vanatüdrukuks jääda. Elizabeth paneb seda nõustumist küll pahaks, kuid andestab sõbrannale peagi ning läheb talle ja härra Collinsile pärast pulmi külla. Samal ajal on juhuslikult ka härra Darcy külas oma tädil, leedi Catherine de Bourgh'il, kelle häärberi juurde Collinsite pastoraat kuulub. Selle tõttu on Elizabeth ja härra Darcy sunnitud suure osa külaskäiguajast koos veetma. Kuigi Elizabeth mehe poole põlastusega vaatab, kasvab Darcy kiindumus Elizabeth'i võludesse veelgi. Peagi palub Darcy rutakalt Elizabethi kätt – seda vaatamata tema silmis vastuvõetamatule perekonnale.

C. E. Brocki illustratsioon inglise 1895. aasta trükist.

Elizabeth lükkab tema abieluettepaneku kindlasõnaliselt tagasi. Härra Darcy ei olnud mitte ainult solvanud tema peret, vaid Elizabethi otsust mõjutab ka usk, et Darcy on süüdi tema õe ja härra Bingley lahkuajamises enne Charlotte Lucase pulmi, mil Bingley ilma mingi hoiatuseta maakonnast lahkus ja sellega Jane'i südame murdis. Samuti usub Elizabeth endiselt härra Wickhami süüdistusi härra Darcy kohta.

Järgmisel hommikul annab Darcy Elizabethile kirja, milles ta seletab oma tegusid seoses Jane'i ja härra Bingley lahkuajamisega ning paljastab tõe tema ja härra Wickhami suhete kohta. Kirja põhjal on Elizabeth oma arvamust nii Wickhamist kui ka Darcyst muutma sunnitud.

Suve lõpul läheb Elizabeth koos oma onu ja tädi, härra ja proua Gardineriga, puhkusereisile, mille käigus seltskond härra Darcy mõisa, Pemberly, lähedusse satuvad ning seda vaatama otsustab minna, sest peremees pidavat kodust ära olema. Elizabethi suureks üllatuseks aga oli ta just saabunud ning seltskond põrkab temaga pärast majaekskursiooni kokku. Härra Darcy liitub nende jalutuskäiguga mõisa pargis, mille jooksul ei käitu härra Darcy ei tema ega Gardineridega ebaviisakalt ega maini nendevahelist tüli. Ta on viisakas ja meeldiv – selle ülbe pealispinna all paistab olevat helde ja haritud mees.

Reisil jõuab Elizabethini kiri, milles on teatatud tema noorema õe Lydia ja härra Wickhami skandaalsest minema jooksmisest. Elizabeth kiirustab tagasi koju. Pärast paarikese leidmist lahendatakse olukord – Lydia ja Wickham abielluvad ning Wickhami rügement liigub põhja poole. Nagu kogu pere, usub Elizabeth, et selle on korraldanud härra Gardiner, kuid kui ta õde pärast pulmi paariks päevaks koju tuleb, räägib Lydia talle, et olukord lahenes tänu härra Darcyle. Elizabeth hakkab kahetsema oma abieluettepanekust keeldumist.

Härra Darcy tädi leedi Catherine de Bourgh saab Darcy kiindumusest Elizabethi vastu teada. Ta tuleb tüdrukut hirmutama, et ta Darcy oma peast välja viskaks ega mõtleks nii sobimatule ühendusele, eriti kui leedi Catherine härra Darcyle oma tütart Anne'i oli plaaninud mehele panna ning Elizabeth sellest teadlik oli. Pärast Elizabethi ähvardamist kannab leedi Catherine kogu loo ka Darcyle ette, kaasa arvatud võimaluse, et nüüd ta oma armastatult jah-sõna vastuseks saaks.

Kui Jane Bennet ja härra Bingley kihluvad, palub ka Darcy veelkord Elizabethi kätt ja saab lõpuks nõusoleku. Romaan lõpeb kahe suure abiellumisega.

Eestikeelsed väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]