Mine sisu juurde

UDK

Allikas: Vikipeedia

UDK ehk universaalne detsimaalklassifikatsioon ehk üldine kümnendliigitus on kümnendjaotusel põhinev rahvusvaheline liigitussüsteem, mida kasutatakse trükiste, kataloogikaartide jm dokumentide süstematiseerimiseks kataloogides, kartoteekides, bibliograafia- ja referaatväljaandeis, andmepankades.

UDK-s on kõik teadusalad jaotatud 10 pealiiki, mis igaüks omakorda jagunevad 10 alaliigiks, iga alaliik omakorda 10 alaliigiks jne. Liike tähistavad indeksid 0-9 ja nende kombinatsioonid, mille tulemusena kujuneb astmeline laiemalt mõistelt kitsamale. Mida kitsam mõiste, seda rohkem numbreid indeksis. Näiteks: 6 = rakendusteadused, 62 = tehnika, 621 = masinaehitus, 621.3 = elektrotehnika, 621.313 = elektrimasinad ja 621.313.3 = vahelduvvoolumasinad.

Ajalooline taust

[muuda | muuda lähteteksti]

Liigitamise ajalugu on pikk. Seda seostatakse inimmõtte kujunemise looga, seega peamiselt raamatukogude tekke ja arenguga. Esimeste raamatukogude tekkimisest alates on kasutusel olnud suur hulk liigitussüsteeme. Liigitussüsteemid on peegeldanud oma aja teadmiste taset.

Seitse vaba kunsti

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal oli domineeriv klassifikatsioon nn seitse vabakunsti, milles fikseeriti need oskused, mis olid vajalikud tol ajal elavale vabale mehele. Antud klassifikatsioon koosnes kahest osast:

1.Triivium

  1. Grammatika
  2. Dialektika
  3. Retoorika

2.Kvadrivinum

  1. Aritmeetika
  2. Geomeetria
  3. Astronoomia
  4. Muusika

Keskajal asusid raamatukogud valdavalt kirikute ja kloostrite juures. Alates 11. sajandist, kui tekkisid esimesed ülikoolid, asutati nende juurde ka raamatukogud, kus võidi klassifitseerida raamatuid fakulteetide kaupa.

Fakulteedisüsteem

[muuda | muuda lähteteksti]

Fakulteedisüsteem muutus ka raamatukogudes kasutatavate liigituste aluseks.

Fakulteedisüsteemi kuulus 4 valdkonda:

  1. Filosoofia ehk kunstide fakulteet
  2. Meditsiinifakulteet
  3. Õigusteaduse fakulteet
  4. Usuteaduse fakulteet

Konrad Gesner

[muuda | muuda lähteteksti]

Renessansiaja õpetlane Konrad Gesner, keda kutsutakse Lääne-Euroopa bibliograafia isaks, lähtus liigitamisel "seitsme vabakunsti" ja fakulteedisüsteemist. Tema liigitussüsteemis oli 21 pealiiki, koos alaliikidega kokku üle 250 liigi.

Francis Bacon

[muuda | muuda lähteteksti]

Francis Baconi teaduste klassifikatsioon ilmus teoses "Teaduste väärtusest ja täiustamisest" (1623). Bacon jaotas kõik teadused inimese põhilistest tunnetusvõimetest lähtuvalt kolme suurde rühma:

  1. Ajalugu – selle aluseks oli mälu ja siia alla kuulus kõik, mis puudutas looduse ja ühiskonna ajalugu.
  2. Poeesia – selle aluseks kujutlusvõime.
  3. Teadused ehk filosoofia.

Baconi süsteem oli esimene väljaarendatud teaduste süsteem, esimene spetsiaalselt koostatud teaduste klassifikatsioon. Baconi mõju võib kohata isegi 19. sajandi lõpul loodud raamatukogu liigitustes Melvil Deweyni välja.

Gottfried Leibnitz on samuti liigituste arengule olulist mõju avaldanud. Lõi raamatukogu liigituse pikemas ja lühemas variandis.

Prantsuse klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

17. sajandi lõpust alates hakkab raamatukogudes levima nn "prantsuse klassifikatsioon", mis kujunes lõplikult välja alles 19. sajandi keskel. Tänu prantsuse klassifikatsioonile hakkas välja kujunema ühtne ja rahvusvaheline raamatukogu ja bibliograafia liigitus. Prantsuse klassifikatsiooni on nimetatud ka raamatukaubanduslikuks klassifikatsiooniks, kuna seda kasutati raamatukauplustes ning nende juures asuvates raamatukogudes. Prantsuse klassifikatsiooni loojaks on Gabriel Naudé[küsitav], kes oma käsiraamatus "Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks"(1627) avaldas suurt tähelepanu raamatukogu otstarbekale sisemisele töökorraldusele. Selleks soovitas kasutada süstemaatilist paigutust, mis järgis täpselt fakulteedisüsteemi.

Brunet' klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

18. sajandil andis Jacques-Charles Brunet (1780–1867) välja oma detailse klassifikatsiooni, millel oli ühiseid jooni Baconi klassifikatsiooniga. Brunet' klassifikatsioon muutus rahvusvaheliseks ning ilmus 1810 raamatus "Raamatukaupmehe ja raamatusõbra meelespea".

Kümnendliigitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kümnendliigituse idee väljamõtleja on Melvil Dewey (1851–1931). Dewey' kümnendliigitusest sai esimene ühtne rahvusvaheliselt kasutatav liigitussüsteem. Kümnendliigituse töötas Dewey välja siis, kui töötas Amhearsti raamatukogus. Teda ärritas see, et raamatuid polnud võimalik piisavalt kiiresti üles leida. Dewey jagas kõik teadused kümne põhivaldkonna vahel ja tähistas iga valdkonna araabianumbrilise tähise – indeksiga:

  • 0 Üldteosed
  • 1 Filosoofia
  • 2 Religioon
  • 3 Ühiskonnateadused
  • 4 Keeleteadus
  • 5 Loodusteadused
  • 6 Rakendusteadused
  • 7 Kunst
  • 8 Kirjandus
  • 9 Ajalugu

Esimesed Dewey' kümnendliigituse tabelid ilmusid väljaandes "Klassifikatsioon ja märksõnaloend ja raamatute paiknemine raamatukogus" (1867). Põhjalikum (314 lk) tabelite trükk ilmus väljaandes "Detsimaalklassifikatsioon ja aineregister" (1885).

UDK

[muuda | muuda lähteteksti]

UDK – universaalne detsimaalklassifikatsioon – on välja kasvanud Dewey´ kümnendliigitusest. See on iseseisev ja omanäoline Euroopa liigitussüsteem.

UDK väljatöötajad on juristid Paul Otlet ja Henri La Fontaine. Nad hakkasid registreerima ja vahendama alguses ühiskonnateaduste-alast kirjandust, hiljem nende haare laienes.

1897 hakkas vihikute kaupa ilmuma kümnendliigituse prantsuskeelne lühiväljaanne ning UDK sünniaastaks loetaksegi aastat 1905, kuna selleks ajaks olid välja antud kõik 35 vihikut.

Kordustrükk 1905. aastaks ilmunud vihikutest ilmus aastal 1907 ning 3. trükk aastatel 1927–1933 pealkirja all "Universaalne Detsimaalklassifikatsioon".

UDK arengus tuuakse välja 4 etappi:

  1. 1900–1933 – prantsuse periood – UDK sünd, areng enam-vähem tänapäevasele kujule. Sel perioodil koostati tabelite juurde määrajate süsteem.
  2. 1934–1953 – saksa periood – UDK ilmus saksa keeles, tabelid muutusid mahukamaks.
  3. 1954–1973 – inglise periood – UDK ilmus inglise keeles, tabelid said karmi kriitika osaliseks, tabeleid kohandati 64% ulatuses.
  4. alates 1974 – rahvusvaheline periood – jätkub uuendamine, eriti loodus-, rakendus- ja ühiskonnateaduste alal.

UDK tabeleid on 4 tüüpi:

  • I. Rahvusvahelised ehk täielikud tabelid; nende maht on 25 000 jaotist, tõlgitud 15 keelde;
  • II. Keskmised tabelid; maht 30% täielikust tabelist;
  • III. Lühitabelid; maht 10% täielikust tabelist;
  • IV. Erialatabelid; sisaldavad üht teadus- või rakendusala ja selle piirala.

Et UDK tabelid oleksid praktiliselt kasutatavad, tuleb neid pidevalt täiendada ja parandada. Õigused selleks on UDK Arengunõukogul, kes suhtleb UDK kasutajamaadega. UDK uuendamiseks analüüsitakse liikide sisu pidevalt, detailiseeritakse seda, võetakse kasutusele uusi, detailsemaid jaotisi, tehakse väiksemaid ja suuremaid struktuurimuutusi, metoodilisi parandusi. Muudatuste tegemisel kehtib nn "10 aasta reegel" – kui mingit indeksit otsustatakse mitte kasutada, siis seda ei tohi taas kasutusele võtta enne kümne aasta möödumist. Muudatustest UDK-s informeeritakse läbi kahe väljaande:

  • "P-Notes"
  • "Extensions and corrections to the UDC"

Esmalt antakse muudatusettepanekutest kasutajatele teada väljaande "P-Notes" kaudu, siis antakse 4 kuud aega nende üle diskuteerida ja vastuvõetud muudatustest informeeritakse väljaande "Extensions and corrections to the UDC" kaudu.

UDK Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

1911. aastal toimus Peterburis 1. Ülemaailmne Raamatukogunduse Kongress, kus oli kohal ka Eesti 6-liikmeline esindus. Kongressil tutvustati muuhulgas ka UDK-d.

Eestis võeti UDK kasutusele 1921. aastal Tartus. 1923. aastal võeti vastu otsus kasutada UDK-d avalikes raamatukogudes, 1925 tehti see otsus kohustuslikuks. 1924. aastal Eesti Vabariigi Riigiraamatukogus.

Nõukogude ajal oli UDK kasutusel Eesti teadusraamatukogudes: praeguses Eesti Rahvusraamatukogus, Tartu Ülikooli Raamatukogus, praeguses Tallinna Ülikooli, tollal Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogus, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus. Pärast Eesti taasiseseisvumist kasutatakse UDK rahvusvahelise etalonväljaande "UDC Master Reference File" alusel koostatud UDK eestikeelset väljaannet("UDK. Universaalne Detsimaalklassifikatsioon. Liigitustabelid." Tallinn,1999. 1084 lk), mis hõlmab üle 60 000 jaotise. Sama väljaande alusel liigitatakse ka rahvaraamatukogudes. UDK indeksiga on varustatud ka koondkataloogi ESTER kirjed.

UDK pealiigid:

[muuda | muuda lähteteksti]

0 Üldteosed

1 Filosoofia. Psühholoogia

2 Religioon. Teoloogia

3 Ühiskonnateadused

4 vaba (kuni aastani 1964 Keeleteadus, mis on viidud pealiiki 8)

5 Matemaatika. Loodusteadused

6 Rakendusteadused. Meditsiin. Tehnika

7 Kunst. Dekoratiiv- ja tarbekunst. Fotograafia. Muusika. Mängud. Sport

8 Keeleteadus. Filoloogia. Ilukirjandus. Kirjandusteadus

9 Geograafia. Biograafiad. Ajalugu

UDK liigitustabel

[muuda | muuda lähteteksti]

UDK liigitustabel[1]:

0 Teaduse ja kultuuri üldküsimused. (Fundamentals of knowledge and science.)

001 Teadus. Teaduslugu. (Knowledge. Science.)
002 Infotöö. Raamat. Raamatuteadus. (Information sciences. The book.)
003 Kiri. Märgid ja sümbolid. (Writing systems. Signs and symbols.)
004 Arvutiteadus. Informaatika. (Computer science.)
006 Standardimine. Standardid. Metroloogia. (Standardization. Standards. Metrology.)
008 Tsivilisatsioon. Kultuur. (Civilization. Culture.)
01 Bibliograafia. (Bibliography.)
02 Raamatukogundus. (Librarianship.)
030 Üldteatmeteosed. (General reference works.)
050.9 Kalendrid. (Calendars.)
06 Organisatsioonid. Ühingud. Seltsid. Teadusasutused. Muuseumid. (Organizations. Associations. Museums.)
070 Ajakirjandus. (Journalism. The press.)
08 Mitmekesise sisuga kogumikud. (Repertories.)
09 Käsikirjad. Rariteedid. Bibliofiilia. Eksliibrised. (Manuscripts. Rare books. Bibliophily. Book plates.)

1 Filosoofia. (Philosophy.)

133 Okultism. Astroloogia. Spiritism. (Astrology. Occultism. Spiritism.)
159.9 Psühholoogia. (Psychology.)
16 Loogika. (Logic.)
17 Moraal. Eetika. Praktiline filosoofia. (Morality. Ethics. Practical philosophy.)

2 Religioon. Teoloogia. (Religion. Theology.)

22 Piibel. Piibliteoloogia. (The Bible. Biblical theology.)
23/28 Ristiusk. Kristlikud kirikud ja usulahud. (Christianity. Christian churches, sects, denominations.)
29 Mittekristlikud usundid. Uususundid. (Non-Christian religions. New religions.)

3 Ühiskonnateadused. (Social sciences.)

308 Sotsiograafia. (Sociography.)
311 Statistika. (Statistics.)
314/316 Demograafia. Sotsioloogia. (Demography. Sociology.)
32 Poliitika. Politoloogia. (Politics. Political science.)
328/329 Kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid. Parteid ja liikumised. (Parliaments. Governments. Political parties and movements.)
33 Majandus. (Economy.)
330 Majandusteadus. (Economics.)
331 Töö. Ametiühingud. Ümber- ja täiendõpe. (Labor. Employment. Trade unions. In-service training.)
332 Regionaalmajandus. Maa. Kinnisvara. Eluase. (Regional economics. Land economics. Real estate. Housing economics.)
334 Majandustegevuse vormid. Ühistegevus. (Organization and cooperation in the economy.)
336 Rahandus. Pangandus. (Finance. Banking.)
338(474.2) Eesti majanduselu ja majanduspoliitika. (Estonian economy.)
339 Kaubandus. Välismajandussuhted. (Trade. World economy.)
34 Õigus. Õigusteadus. (Law. Legislation.)
35 Riigivalitsemine. Haldus. Kohalikud omavalitsused. (Government. Public administration. Local government.)
355/359 Sõjandus. Sõjateadus. (Military affairs. Armed forces.)
36 Sotsiaalhooldus. Sotsiaaltöö. Tarbimine. Kindlustus. (Social policy. Social services. Consumerism. Insurance.)
37 Haridus. Pedagoogika. (Education.)
37(09) Hariduse ajalugu. (History of education.)
37.018.1 Kodune kasvatus. (Education at home.)
373 Koolieelne kasvatus. Üldharidus. (Elementary education. Secondary education.)
374 Kooliväline haridus. Täiskasvanute vabaharidus. (Extracurricular education. Adult education.)
376 Eripedagoogika. (Education of special groups of persons.)
377 Kutse- ja keskeriharidus. (Vocational education.)
378 Kõrgharidus. (Higher education.)
379 Vaba aeg. Harrastused. Turism. (Leisure. Hobbies. Tourism.)
39 Etnoloogia. Kultuuriantropoloogia. Kombed. Tavandid. (Ethnology. Cultural anthropology.)
398 Folkloor. Folkloristika. Rahvausund. (Folklore. Popular beliefs.)

5 Loodus- ja täppisteadused. (Natural sciences. Exact sciences.)

502/504 Loodus. Looduskaitse. Keskkonnateadused. Keskkonnakaitse. Nature. Nature and wildlife protection. Environmental sciences. Environmental protection.
51 Matemaatika. Mathematics.
52 Astronoomia. Geodeesia. Astronomy. Geodesy.
53 Füüsika. Physics.
54 Keemia. Mineraloogia. Chemistry. Mineralogy.
55/56 Geoloogia. Klimatoloogia. Paleontoloogia. Geology. Meteorology. Palaeontology.
57/59 Bioloogia. Botaanika. Zooloogia. Biology. Botany. Zoology.
60 Rakendusteadused. Biotehnoloogia. Geenitehnoloogia. Applied sciences in general. Biotechnology. Gene technology.
61 Meditsiin. Medicine.
611/612 Anatoomia. Füsioloogia. Anatomy. Physiology.
613/614 Hügieen. Tervishoid. Hygiene. Public health.
614.8 Esmaabi. Päästeteenistus. Accidents. First aid. Rescue services.
615 Farmakoloogia. Farmaatsia. Teraapia. Toksikoloogia. Pharmacology. Pharmacy. Therapy. Toxicology.
616/618 Patoloogia. Kliiniline meditsiin. Pathology. Clinical medicine.
619 Veterinaaria. Veterinary medicine.
62 Tehnika. Tehnikateadused. Technology and engineering.
620 Materjaliõpetus. Üldenergeetika. Materials. Energy economics.
621 Masinaehitus. Machine engineering.
621.3 Elektroenergeetika. Elektrotehnika. Electrical engineering.
622 Mäendus. Mining.
624 Ehitus. Ehituskonstruktsioonid. Civil engineering. Building industry.
625/627 Teedeehitus. Hüdrotehnika. Vesiehitus. Civil engineering of land transport. Hydraulic engineering. Waterways.
628 Keskkonnatehnika. Jäätmekäitlus. Environmental engineering. Waste management.
629 Transpordivahendid. Transportation engineering.
63 Põllumajandus. Metsandus. Jahindus. Kalandus. Agriculture. Forestry. Hunting. Fishery.
630 Metsandus. Forestry.
631/632 Põllumajanduse korraldus. Agrotehnika. Taimekaitse. Agriculture in general. Agrotechnics. Plant protection.
633/635 Taimekasvatus. Plant cultivation.
636/637 Loomakasvatus. Liha- ja piimatööstus. Livestock farming. Meat and dairy industry.
638/639 Mesindus. Jahindus. Kalandus. Beekeeping. Hunting. Fishery.
64 Kodumajandus. Olmemajandus. Household. Everyday needs.
65 Tööstuse, kaubanduse, side ja transpordi korraldus. Management and organization of industry, trade and communication.
65.01 Juhtimine. Management.
651 Asjaajamine. Bürootehnika. Office services.
654 Telekommunikatsioon. Raadio. Televisioon. Telecommunication. Broadcasting. Television.
655 Trükitööstus. Kirjastustegevus. Raamatukaubandus. Publishing. Printing. Book trade.
656 Transport. Liiklus. Transportation. Traffic.
656.8 Post. Filateelia. Postal services. Philately.
657 Raamatupidamine. Accounting.
658 Ettevõtlus. Äri. Turundus. Business management. Marketing.
659 Reklaam. Üldsussuhted. Advertisement. Public relations.
66 Keemiatööstus. Chemical engineering.
663/664 Toiduainetetööstus. Food technology.
67/68 Kergetööstus. Mitmesugused teised tööstusharud. Light industry. Various other industries.
681 Peenmehaanika. Automaatika. Tehniline küberneetika. Fine mechanics. Automation. Technical cybernetics.

7 Kunst. Meelelahutused. Sport. Arts. Recreation. Sport.

7.0 Kunsti üldküsimused. Esteetika. Philosophy and theory of the arts. Aesthetics.
71/72 Linnaplaneerimine. Muinsuskaitse. Arhitektuur. Town and country planning. Preservation of antiquities. Architecture.
73/76 Kujutav ja tarbekunst. Sisekujundus. Fine arts. Applied arts.
745/746 Käsitöö. Handicrafts.
77 Fotograafia. Filmitehnika. Photography. Cinematography.
78 Muusika. Music.
79 Meelelahutused. Mängud. Entertainment. Games.
791 Filmikunst. Cinema. Films.
792 Teater. Lavakunst. Theatre. Stagecraft.
793 Rahvapeod. Koreograafia. Tants. Public festivals. Choreography. Dance.
796/799 Sport. Kehakultuur. Sport. Physical training.

8 Filoloogia. Ilukirjandus. Philology. Belletristic.

81 Keeleteadus. Keeled. Linguistics. Languages.
811.511.113 Eesti keel. Estonian language.
82 Kirjandusteadus ja -kriitika. Literature. History of literature and literary criticism.
821 Ilukirjandus. Belletristic. Fiction.
821-93 Laste- ja noorsookirjandus. Literature for children. Juvenile literature.
821.511.113 Eesti kirjandus. Estonian literature.
821.511.113-93 Eesti laste- ja noorsookirjandus. Estonian literature for children. Juvenile literature.

9 Geograafia. Ajalugu. Geography. History.

902/904 Arheoloogia. Archaelogy.
908 Kodu-uurimine. Kodulugu. Area studies. Local history.
91 Geograafia. Reisikirjad. Geography. Travel.
929 Biograafiad. Genealoogia. Heraldika. Biography. Genealogy. Heraldry.
930 Ajalooteadus. Arhiivindus.
94 Üldajalugu. Välismaade ajalugu.
94(474.2) Eesti ajalugu.

UDK rakendusalad [2]

[muuda | muuda lähteteksti]

Sünteetilise klassifikatsioonina on UDK struktuurilt väga paindlik. See annab võimaluse kasutada teda mitmeks otstarbeks, valides vajaliku detailsuse astme ning sünteesiviisi. Sõltumatus keelest ja süstemaatiline ülesehitus soodustavad rahvusvahelist infovahetust.

Indeksi võib teavikule omistada kahel viisil:

  1. märkides selle teavikule endale;
  2. lisades indeksi teaviku kohta koostatud kirjele. Esimesel juhul määratakse indekseerimisega peale teaviku sisu ja vormi sageli ka selle füüsiline asukoht, kui UDK on võetud paigutussüsteemiks.

Enamikus maailma raamatukogudes ongi liigitussüsteemid kogude paigutuse aluseks. UDK on levinud rohkem reaalteaduslikes ja tehnikaraamatukogudes. Suur universaalkogu on UDK järgi paigutatud näiteks Pompidou Keskuse raamatukogus Pariisis ning Tsukuba teaduskeskuse raamatukogunduse ja infoteaduse ülikoolis Jaapanis. Paigutuseks tavaliselt UDK süsteemi lihtsustatakse.

Kui suurem osa kogusid paikneb kinnistes hoidlates, on raamatukogu teatmestu tähtsaks osaks süstemaatiline kataloog. UDK on ainuke üldtunnustatud liigitussüsteem, mis on loodud just süstemaatilise kataloogi vajadusi silmas pidades (teised on kujundatud eelkõige paigutusskeemidena). Bibliograafilistes kirjetes kasutatakse detailsemaid indekseid, kuid ka siin saab liigitustaset varieerida vastavalt kogude suurusele ja liigitatavate teavikute iseloomule. Süstemaatiline kataloog on eelkõige Euroopa nähtus.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ http://www.udcc.org/udcsummary/php/index.php?tag=0&lang=et (vaadatud 12.01.2014)
  2. ↑ "Nilbe, S. UDK rakendusalad". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2007. Vaadatud 9. oktoobril 2007.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • UDK : universaalne detsimaalklassifikatsioon : liigitustabelid / Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ; [toimetuskolleegium: ... Arda-Maria Kirsel (peatoimetaja)... jt.] Tallinn : Kultuuriministeerium, 1999.
  • Aasmets, M. Saja-aastane UDK sajandilõpu Eestis // Raamatukogu. 1995, nr 4, lk 14- 16.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=UDK&oldid=6141465"