Täppisviljelus
Täppisviljelus (inglise keeles Precision agriculture) on põllumajanduslik töövõte, mille käigus jagatakse taimede edukaks kasvuks vajalikke toitained ja taimekaitsevahendeid põllule varieeruvate normidega.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Täppisviljelus on kolmanda põllumajandusrevolutsiooni laine põhikomponent. Esimeseks põllumajandusrevolutsiooniks peetakse mehhaniseeritud põllumajanduse kasvu aastatel 1900–1930. Iga talunik tootis sellel ajaperioodil toitu umbes nii palju, et sellega oleks saanud ära toita 26 inimest.[2]
Geneetilise muundamise meetodid algatasid 1960. aastatel rohelise revolutsiooni, mille tulemusena oli iga talunik võimeline toitma umbes 156 inimest.[2]
Eeldatavasti kasvab maailma rahvaarv 2050. aastaks 9,6 miljardini ja praegune toidutoodangu tase peaks kahekordistuma, et oleks võimalik toita kõiki inimesi. Tänu uutele tehnoloogilistele edusammudele täppisviljeluse põllumajandusrevolutsioonis suudab iga põllumees toita sama suurusega maa-ala pealt 265 inimest.[2]
Etapid[muuda | muuda lähteteksti]
Enamasti koosneb täppisviljelus mitmest etapist: seire ehk vaatlus, analüüs ja rakendamine. Samas on arendamisel ka tehnoloolised harimisvõtted, mis võimaldavad kogu protsessi teostada ühe masinaga.[3]
Seiresüsteemid, fotod[muuda | muuda lähteteksti]
Peamiselt saadakse andmeid taimede seisukorra kohta õhust droonidega, kuid kasutatakse ka satelliitide andmeid. Droonid ehk mehitamata õhusõidukid on varustatud multispektraalsete kaameratega, mis võimaldavad jäädvustada pildile lisaks silmaga nähtavale RGB valgusele ka NDVI valgust. See on oluline näitaja taime tervisliku seisundi määramiseks.[3]
Analüüs, andmekavad[muuda | muuda lähteteksti]
Saadud pildid kombineeritakse ülekattega kokku suuremaks panoraamiks ning seejärel saab kogu põllu seisundi üles laadida sobivasse andmebaasi. Seejärel toimub analüüs, mille käigus selgitatakse välja põllul kohad mis vajavad enam väetist või kus on taimehaiguste ja -kahjurite levik suurem. Need andmed saab lisaks kombineerida ka maa-ameti mullakaardiga.[3]
Rakendamine ehk aplikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Põllukaardi andmed kantakse traktori arvutisüsteemi ja selle kaudu juhitakse traktori taga asuva agregaadi väetus-, külvi- ja pritsenorme. Õige aplikatsiooni korral on tulemuseks ühtlane ja hea kvaliteediga saak kogu põllu piires.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://www.mdpi.com/2078-2489/10/11/349 Tsouros, D. C., Bibi, S., & Sarigiannidis, P. G. (2019). A review on UAV-based applications for precision agriculture. Information, 10(11), 349.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Digital agriculture: helping to feed a growing world" (PDF). Performance. Veebruar 2017. Vaadatud 02.05.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/203 Suvinisu väetamine olenevalt mullainfost. 2012. Kutti, Jaan.