Tsütokroomid
Tsütokroomid (kreeka keeles cytos 'rakk' ja chroma 'värv') on enamiku päristuumsete organismide ning paljude prokarüootide endoplasmaatilises retiikulumis ja raku mitokondri sisemembraanides olevad kromoproteiinide hulka kuuluvad heemvalkude kompleksid, mis osalevad rakkude hingamisahelas (ühes elektronide transpordiahelas), toimivad rakusiseste biokatalüsaatoritena, moodustavad kollaseid koepigmente ning redokssüsteeme.[1] Lühendina kasutatakse ka terminit CYT.
Klassid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsütokroomid jaotatakse prosteetilise rühma omaduste ja neeldumismaksimumide alusel järgmistesse klassidesse:
- tsütokroom a ehk CYTA (ka cyt-a, cyta);
- tsütokroom b ehk CYTB (ka cyt-b, cytb);
- tsütokroom c ehk CYTC (ka cyt-c, cytc);
- tsütokroom d ehk CYTD (ka cyt-d, cytd).
Alaklassid
[muuda | muuda lähteteksti]Üksikuid tsütokroomirühmade liikmeid tähistatakse klassile lisatavate alaindeksitega, näiteks tsütokroom b562 (Escherichia coli).[2]
Ensüümid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Ensüümid
Mitmed tsütokroomid toimivad ka ensüümidena, nagu
- tsütokroomoksüdaas (inglise keeles cytochrome-c oxidase) (EC 1.9.3.1), näiteks cytaa3- on inimkeha hingamisahela terminaalne ensüüm;
- L-laktaadi dehüdrogenaas (inglise keeles L-lactate dehydrogenase (EC 1.1.2.3);
- tsütokroom P450 (inglise keeles cytochrome P-450) (EC 1.4.14.1).[3]
Termini kujunemine
[muuda | muuda lähteteksti]- 1884. aastal kirjeldas C. A. McMunn selgroogsetel ja selgrootutel leiduvaid lihasepigmente ja hingamispigmente;[4]
- 1920. aastal taasavastas Venemaal sündinud poola päritolu inglise entomoloog David Keilin need hingamispigmendid ehk rakupigmendid ja klassifitseeris need heemvalkudeks;
- 1925. aastal võttis David Keilin kasutusele mõiste "tsütokroom" (inglise keeles cytochrome), kirjeldamaks algselt putukatel, hiljem ka muude loomade kudedes, taimedes, pärmides ja bakterites leitud hingamispigmente.[5][6]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Meditsiinisõnastik, ISBN 9985-829-55-7
- ↑ Eiji Itagaki, Lowell P. Hager, "Studies on Cytochrome b562 of Escherichia coli. I. PURIFICATION AND CRYSTALLIZATION OF CYTOCHROME b562", August 25, 1966 The Journal of Biological Chemistry, 241, 3687-3695., https://web.archive.org/web/20170414012659/http://www.jbc.org/content/241/16/3687.short Veebiversioon (vaadatud 22.07.2013)
- ↑ McDonnell, Anne M.; Dang, Cathyyen H. "Basic Review of the Cytochrome P450 System". Journal of the Advanced Practitioner in Oncology. 4 (4): 263–268.
- ↑ McMunn,C. A. (1884): "On myohaematin, an intrinsic muscle-pigment of vertebrates and invertebrates, on histohaematin, and on the spectrum of the suprarenal bodies.", In: Proceedings of the Physiological Society. Bd. 5, S. XXIV-XXVI. PMC, J Physiol. 1885 February; 5(4-6): xix–xxvi., PMCID: PMC1485163, [1]
- ↑ Shain-Dow Kung, Shang-Fa Yang, "Discoveries in Plant Biology", Volume 32, world Scinetific Publishing Co, lk 275, 2000, ISBN 981-02-3882-7, Google´i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 22.07.20139
- ↑ E. C. Slater, Keilin, Cytochrome, and the Respiratory Chain, 2003, The Journal of Biological Chemistry, 278, 16455-16461. Veebiversioon (vaadatud 22.07.20139
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Nomenclature Committee of the International Union of Biochemistry (NC-IUB): Nomenclature of Electron-Transfer Proteins.