Trieste (batüskaaf)

Allikas: Vikipeedia
Batüskaaf Trieste

Trieste on Itaalias ehitatud batüskaaf, millega selle meeskond (Jacques Piccard ja Don Walsh) sukeldus 23. jaanuaril 1960 esimestena Mariaani süvikus maailmamere sügavaimasse punkti (laskumissügavus 10 911 m). Tänapäeval on Trieste muuseumieksponaat Washingtonis.

Batüskaaf sai oma nime Trieste linna järgi.

Trieste projekteeris Šveitsi teadlane Auguste Piccard, kes kasutas selle loomisel eksperimentaalse batüskaafi FNRS-2 sukeldumistel saadud kogemusi. Trieste ehitusel oli talle abiks poeg Jacques Piccard. Batüskaaf valmis ja lasti vette 1953. aastal.

Esialgne terasgondel meeskonna ja aparatuuri paigutamiseks oli arvestatud laskumisega kuni 4 km sügavusele (näiteks gondli seina paksus oli 90 mm ja akrüülklaasist valmistatud illuminaatori paksus 150 mm 10 cm-se läbimõõdu juures).

1958. aastal müüdi Trieste Ameerika Ühendriikide mereväele, mis lasi Saksamaal Essenis valmistada uue vastupidavama terasgondli. See oli arvestatud laskumisega kuni 11 km sügavusele, seejuures gondli seina paksus oli 120 mm ja illuminaatori paksus 180 mm 6 cm-se läbimõõdu juures.

Triestet ekspluateeriti kuni 1963. aastani.

Gabariitmõõtmed[muuda | muuda lähteteksti]

Trieste mõõtmed: pikkus 18,1 m, laius 3,5 m ja kõrgus 5,7 m.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]