Trassoloogia

Allikas: Vikipeedia

Trassoloogia on kriminalistikaharu, mis käsitleb objekti välisehitust kajastavaid jälgi, selle võtmiseks kajastavaid meetodeid ja võtteid ja vahendeid. [1]

Trassoloogiline jälg kujuneb, kui üks objekt põhjustab teisele objektile (näiteks tahkele kehale) suhteliselt püsivat laadi muutusi. Selleks võib olla ka sõrmejälg aknaklaasil, mis tekib rasust sõrmeotstel.

Jälje kujundavad kaks objekti: 1) jälge kujundav ehk jäljestav objekt; 2) jälge talletav, teisisõnu jäljestatav objekt. Kontaktpinnad on samahästi kui üksik puude või jälg.

Mõjutavad tegurid on temperatuur; niiskus; kõrvalise jäljeaine olemasolu jälge kujundaval objektil ja/ või jälge talletaval objektil.

Jäljeliigid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Süvandjälg – on kolmemõõtmeline, tekib mehaanilise mõjutuse toimel, mille käigus on tekitatud püsivad muudatused.
  • Kattejälg – tekib siis, kui jälge kujundav objekt katab jälge talletava objekti pinda, vältides välismõjutuste toimet puutepinna ulatuses. Näiteks kuivale teele pargitakse auto, aga õhtul sajab vihma ning kui auto ära sõidab, on autoalune koht kuiv – osa, mis jääb ühe objekti alla, kaitseb teist osa.
  • Ärastusjälg – tekib kõrvaliste aineosakeste kandumisel jälge talletaval objektilt jälge kujundavale objektile. Näiteks suvilas on tolm põrandal. Tuleb varas, kellel on jalanõu märg, ning astub selle tolmu peale, mis jääb nüüd jalanõu külge.
  • Manustusjälg – kujuneb jäljeaine osakeste kandumisel jälge kujundavalt objektilt jälge talletavale objektile – see võib olla positiivne kui ka negatiivne.

Positiivne jälg: tolmune tald jätab niiskele põrandale tolmuse jälje. Negatiivne jälg: pori jääb põranda peale jalanõu küljest.

Trassoloogilised jäljed kujunevad: staatiliseks (seisujälg), dünaamiliseks (liikumine, libisemine); nähtavuse järgi (nähtavad, vähenähtavad ja nähtamatud).

Nähtav jälg – avastatakse visuaalselt, kasutades fokuseeritud või hajutatud valgusega valgustit – kujunevad süvandjälgedega või kontrastse värvainega jäetud pindjälgedega (sõrmejäljed, verised saapajäljed). Vähem nähtavad jäljed – avastatakse kasutades fokuseeritud või hajutatud külgvalgust, läbipaistaval pinnal läbivat valgust. Muudetakse nähtavaks kasutades füüsikalisi või keemilisi meetodeid. Kujunevad jäljeainega läikelistel pindadel. Nähtamatud jäljed – kujuneb mattpindadele värvitu jäljeainega. Avastatakse ja muudetakse nähtavaks füüsikalisi ja/või keemilisi meetodeid kasutades.

Trassoloogiliste jälgede talletamine: kirjalik, fotograafiline, esemeline.

Inimene saab jätta järgmisi jälgi:

  • käe- ja jalajäljed (nt naha papillaarkurrustiku jäljed);
  • hambajäljed;
  • kõrva- ja huultejäljed;
  • muude kehaosadega jäetud jäljed.

KÕIK jäljed võivad sisaldada DNA-d, mille võtmisel tuleb vältida kontaminatsiooni ehk saastumist.

Kontaminatsioon – ühelt objektilt pärineva samaliigilise aine teisele objektile sattumine (nt DNA sattumine sündmuskohale). Saastega kokkupuute vältimiseks tuleb kanda steriliseeritud kindaid.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Herbert Lindmäe. Kriminalistikatehnika, 1976, lk 82–150