Mine sisu juurde

Touch ID

Allikas: Vikipeedia
Touch ID, iPhone 6s
Nutitelefoni iPhone 5s sõrmejäljelugeriga kodunupp

Touch ID on sõrmejäljeluger, mille on konstrueerinud ja mida toodab ettevõte Apple Inc. Esimene Touch ID-ga seade tuli turule septembris 2013 – see oli iPhone 5s. Tänapäeval Touch ID tehnoloogiaga on varustatud kõik Apple'i nutitelefonid (alates mudelist iPhone 5s) ja tahvelarvutid (alates mudelist iPad Air 2). Aastal 2016 lisandus Touch ID-ga seadmete perre ka MacBook Pro.

Touch ID-d kasutatakse telefoni avamiseks, Apple'i digipoodides (App Store, iTunes Store, iBook Store) tehingute kinnitamiseks ja Apple Pay süsteemis maksete kinnitamiseks.

Apple ei olnud esimene, kes kasutas oma seadmetes sõrmejäljelugeri andurit. Esimesed katsed erinevate tootjate poolt olid juba1980. aastatel, aga siis ei suudetud antud tehnoloogiat piisavalt arendada, et see muutuks standardiks nagu see tänapäeval on.

Esimesed mobiiltelefonid koos sõrmejäljelugeriga olid Fujitsu F505i (aastal 2003)[1], Pantech GI100 (2004)[2] ja Toshiba G500 (2007)[3] .

Apple on patenteerinud elektroonikaseadmete avamist sõrmejäljelugeri abil veel aastal 2008[4].

2012. aastal omandas Apple 356 miljoni dollari eest firma AuthenTec, mis tegeles biomeetrilise tuvastamise süsteemidega[5]. Sellest ajast Apple fänniarmee spekuleeris aktiivselt, et sõrmejälje lugemise tehnoloogiat rakendatakse järgmises iPhone’is.

3. septembril 2013 lekkis internetti kuuldus, et uue iPhone 5s kodunupu sees paikneb sõrmejäljeluger[6]. 10. septembril 2013 toimus iPhone'i meediaüritus, kus Apple'i turundusasepresident Phil Schiller teataski sellest funktsioonist. See sai nime Touch ID.

Pärast iPhone 5s aastatel 2014–2015 lisasid enamus mobiiltootjaid oma lipulaevadele sõrmejäljelugerid, alustades Samsung Galaxy S5.

Oktoobris 2015 esitas Apple koos iPhone 6s ja iPhone 6s Plusiga teise põlvkonna Touch ID. Uus andur töötab umbes kaks korda kiiremini ning avab telefoni peaaegu kohe.

Põlvkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Põlvkonnad Seadme tüüp Mudel
1 Nutitelefon iPhone 5s

iPhone 6

iPhone 6 Plus

iPhone SE

Tahvelarvuti iPad Air 2

iPad mini 3

iPad mini 4

iPad Pro 12.9

iPad Pro 9.7

iPad (2017)

2 Nutitelefon iPhone 6s

iPhone 6s Plus

iPhone 7

iPhone 7 Plus

Sülearvuti MacBook Pro (Late 2016)

ainult Touch Bar'iga mudelid

Sõrmejäljeluger on sisse ehitatud kodunupp, mis on kaetud safiirklaasiga. Safiirklaas on väga kriimustuskindel ja see töötab läätsena. Kodunupu ümber asetseb roostevabast terasest juhtring, mis tuvastab sõrme panemise nupule ja aktiveerib Touch ID sensori ilma kodunupule vajutamata.

Safiir klaasi all asub mahtuvusskanner, mis võimaldab saada kõrge kvaliteediga pilti subepidermaalse nahakihist – 500 ppi, ehk pikslit ühe tolli kohta. Mahtuvusskanneri pind on jagatud pikslitest, kui Touch ID on aktiveeritud, siis sõrme ja skanneri pinnase vahel lastakse ringlema elektrilaengud ning süsteem mõõdab, kui pikk vahemaa on sõrmel asetseva punkti ja sensori vahel. Seejärel toimub loetud mustri võrdlus eelnevalt salvestatud andmetega.

Touch ID on võimeline lugema sõrmejälgi 360-kraadi ulatuses ja kokku on võimalik hoida seadmes kuni 5 mustrit[7].

Enne Touch ID kasutama hakkamist tuleb luua parool, millega saab vajadusel nutiseadme avada sõrmejäljelugerit kasutamata. Seade nõuab parooli sisestamist iga restardi ja lisaks iga 48 tunni järel. Tõenäosus, et üks registreeritud sõrmejälg klapib teise sõrmejäljega, on 1: 50000[8].

iOS 7 operatsioonisüsteemis Touch ID abil oli võimalik vaid telefoni avada ja Apple'i digipoodides tehingut kinnitada. iOS 8. alates Apple avas liigipääsu ka arendajatele ning Touch ID-ga tuli võimalus makseid kinnitada Apple Pay süsteemis.

Apple'i kinnitusel hoitakse kõiki andmeid, mis on seotud sõrmejälgedega, krüpteeritult kohapealses «turvalises enklaavis» (Secure Enclave). Tootja kinnitab, et iOS seade ei salvesta otseselt sõrmejälgi, vaid matemaatilisi kujundeid. «Turvaline enklaav» asub Apple A7, A8, A8X, A9, A9X või A10 Fusion protsessori sees ning andmeid ei hoida Apple'i serverites ega iCloudi salvestusruumis. 

Iga konkretse seade Touch ID ja protsessor on omavahel seotud. See tähendab, et anduri vahetamise juhul Touch ID enam ei toimi. Kui kasutaja üritab selles olukorras iOS’i uuendada või taastada, siis tekib viga 53[9]. Antud viga sai kurikuulsaks 2016. aasta algusel. Tuhandeid kasutajaid üle maailma, kes vahetasid kodunuppu Apple'i volitamata teenusepakkujate juures, olid silmitsi mittetöötavate iOS-seadmetega. Apple tõi kiiremas korras välja uuendatud operatsioonisüsteemi versiooni (iOS 9.2.1) ja probleem sai lahendatud[10]. Ametlikul lehel on nüüd ka õppetus kuidas tegutseda 53. vea korral[11].

Septembris aastal 2013 Saksamaa Chaos Computer Club (CCC) teatas, et neil õnnestus Touch ID kaitsest mööda minna väga lihtsa viisiga[12]. Nimelt CCC esindajad tegid kõrge resolutsiooniga sõrmejälje pildi iPhone 5s pinnalt, et seejärel luua võlts sõrm. Selle viisiga tõesti saab Touch ID kaitest mööda minna, mida kinnitasid ka teised inimesed. Antud protsess on raskendatud, kuna nõuab eriseadmete ja kemikaalide olemasolu[13].

Erinevad tootjad tegid aastaid katseid tuua sõrmejäljelugerid massidesse. Paraku olid andurid nii aeglased, et sõrmejäljete tuvastamine võttis tihtipeale mitukümmend sekundit ja töökindlus oli väga madalal tasemel. Ainult aastal 2013 õnnestus Apple’il see funktsiooi suhteliselt hästi tegustada lõplikus tootes. Nende tootjate nimekiri, kes varustavad oma nutiseadmeid sõrmejäljelugeritega, ainult laieneb: Samsung, Sony, Huawei, LG, Meizu, Xiaomi ja teised.

2014. aastal ostis Apple ettevõtte LuxVue ning koos sellega sai patendi lahendusele, mis lubaks tulevaste iPhone'ide puhul ehitada sõrmejäljelugeri otse ekraani sisse ning vajadus eraldi komponendi jaoks telefoni korpusel puuduks[14][15]. Selle lahenduse puhul kasutaja loeksid sõrmejälge infrapunadioodid (IR diodes). Kas Apple kavatseb antud tehnoloogiat kasutada oma tulevastes seadmetes, ei ole teada.

2017. aastal tootjad uuetes seadmetes järjest kasutavad äärest ääreni ekraani, mille tõttu ei ole sõrmejäljelugeri jaoks esiküljel enam piisavalt ruumi. Juhul kui Apple oma 2017. aasta tulevasel iPhone'i mudelil kasutab sarnast disaini, siis tõenäoliselt Touch ID kolib seadme tagaküljele või selle asemele tuleb mõni muu biomeetrilise tuvastamise süsteem, näiteks silmaiirisepõhine tuvastamine.

  1. Jon Turi (24.10.2015). "Access granted: Mobile security at the touch of a finger". engadget.com. Vaadatud 30.04.2017.
  2. "Pantech GI100". gsmarena.com. Vaadatud 30.04.2017.
  3. Andrew Lim. "Toshiba Portege G900 and G500: Finger-friendly smart phones". Vaadatud 30.04.2017.
  4. "EMBEDDED AUTHENTICATION SYSTEMS IN AN ELECTRONIC DEVICE". U.S. Patent and Trademark Office. 26.03.2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.03.2019. Vaadatud 30.04.2017.
  5. ""Form 8-K: Authentec, Inc"". United States Securities and Exchange Commission. Vaadatud 30.04.2017.
  6. Jennifer Van Grove (03.09.2013). "iPhone 5S to come with fingerprint sensor, photo suggests". cnet.com. Vaadatud 30.04.2017.
  7. Apple Inc. "About Touch ID security on iPhone and iPad". support.apple.com. Vaadatud 30.04.2017.
  8. Apple Inc (märts 2017). "iOS 10 Security" (PDF). apple.com. Vaadatud 30.04.2017.
  9. Kyle Wiens (05.02.2016). "What's Up With Error 53?". ifixit.com. Vaadatud 30.04.2016.
  10. Matthew Panzarino (18.02.2016). "Apple Apologizes And Updates iOS To Restore iPhones Disabled By Error 53". techcrunch.com. Vaadatud 01.05.2017.
  11. Apple Inc (20.01.2017). "If you see error 53 and your iPhone or iPad gets stuck on the 'Connect to iTunes' screen". support.apple.com. Vaadatud 01.05.2017.
  12. "Chaos Computer Club breaks Apple Touch ID". ccc.de. 21.09.2013. Vaadatud 01.05.2017.
  13. Jürgen Schmidt (24.09.2013). "iPhone 5s Touch ID hack in detail". heise.de. Vaadatud 01.05.2017.
  14. "Apple acquires LuxVue, a power-efficient micro-LED display maker". appleinsider.com. 02.05.2014. Vaadatud 01.05.2017.
  15. "Method for driving information processing device, program, and information processing device". United States Patent and Trademark Office. 14.02.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.06.2017. Vaadatud 01.05.2017.