Totleben

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Totlebeni suguvõsa aadlivapp

Totleben (ka Todleben) oli Tüüringist Gerast pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Insener-kindral krahv Franz Eduard Totleben (1818−1884)

Totlebenite kohta on esimesi teateid XVII sajandist, mil Geras elas parkal Theodorus Todtleben (suri pärast 1688). Tema pojapoeg Adam Heinrich Totleben (1714−pärast 1773) rändas Tüüringist Ida-Preisimaale Insterburgi, kus võeti linnakodanikuks. Poeg Theodor Friedrich Totleben (1749−1804) asus elama Kuramaale Sabilesse, kus oli kaupmees; ta oli suguvõsa Balti liini rajaja. Tema pojapoeg Franz Eduard Totleben (1818−1884) tegi Venemaa teenistuses hiilgavat sõjaväelist karjääri ja ülendati 1869. aastal insener-kindraliks. Ta tõusis oma teenistuse kaudu aadlikuks ja Venemaa keiser andis talle 1879. aastal krahvitiitli. Kindrali poeg krahv Nikolai Georg Eduard Totleben (1874−1945) teenis samuti sõjaväes ja läks erru kindralmajori auastmes (1917). Tema surmaga kustus Totlebenite suguvõsa meesliinis.

Totlebenid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

Krahv Franz Eduard Totleben (1818−1884) võeti 1856. aasta 3. märtsil (vkj) Eestimaa, 1857. aasta 3. mail Kuramaa, sama aasta 31. detsembril Liivimaa ja 1858. aasta 5. märtsil Saaremaa matriklisse. Läänemereprovintsides suguvõsa mõisavaldusi ei evinud.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Kėdainiai mõisa peahoone XIX sajandil

Totlebeni suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kovno kubermang:

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 114.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 308-309; täiendused. Lk 49 [1] [2].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 600-603; täiendused. Lk 695 [3] [4].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2003. Lk 492-493.