Mine sisu juurde

Tongel

Allikas: Vikipeedia

Tongel (inglise dongle) on väike riistvaraseade, mis on mõeldud teise seadmega ühendamiseks, et anda neile lisafunktsioone. Toortõlkena tongel, kirjeldusena pordilukk, adapterkaabel, pistikseade.[1][2][3] Tongleid kasutatakse peamiselt tarkvarapiraatluse tõkestamiseks, kuna tongli peale saab lisada krüpteeritud võtme, ilma milleta tarkvara ei töötaks. Tongleid kasutatakse ka selleks, et anda seadmetele lisaviise traadita ühenduse loomiseks (Wi-Fi või Bluetoothi tuge).[4]

Tonglite näiteid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kopeerimiskaitse

[muuda | muuda lähteteksti]

Turbetongleid, mida kasutatakse kopeerimiskaitseks, on mõeldud tarkvarapiraatluse ärahoidmiseks. Mõned kõrgema tasemega rakendused nagu professionaalsed audio- ja videotöötluse ning arvutiga projekteerimise programmid vajavad tonglit töötamiseks. Tongel, mis on tarkvaraga kaasas, peab olema sel ajal arvutiga ühendatud, kui programm avatakse. Kui tongli pealt õiget võtit ei leita, siis kuvatakse kasutajale veateade, mis ütleb, et tongel on vaja ühendada.[5]

Kopeerimiskaitse tongli tööpõhimõte

[muuda | muuda lähteteksti]

Igal kopeerimiskaitse tonglil on oma unikaalne seerianumber, mille alusel seda identifitseeritakse. Seadmel on ka teatud hulk krüpteeritud mälu (mõnedel seadmetel kuni 1024 baiti). Igas mälus on olemas kaitstud piirkond salajaste võtmete hoidmiseks. Neid võtmeid ei saa lugeda. Tongliseadmetel on loendurid kasutuskordade ja sündmuste loendamiseks. Mõnedel seadmetel on sees ka sõltumatu reaalaja kell, mille ülesandeks on ajaliselt piirata seadme kasutamist ja ajalist määrata ka erinevate sündmuste toimumise aega. Tavaliselt kopeeritakse tarkvara tongli poolt üks DLL-fail operatsioonisüsteemi juurkataloogi, et liidestada tarkvara kasutavat arvutit ja tonglit. Iga kord kui tarkvara tahetakse kasutada, siis tarkvara kontrollib, kas tongel on arvutiga ühendatud ja kas võti on õige. Tegemist on jookseb-või-ei-jookse kopeerimiskaitsega, mis tagab, et tarkvara saab töötada ainult nendel arvutitel, mis omavad kopeerimiskaitsetonglit. Kontrollitakse ainult tongli olemasolu seerianumbri ja võtme abil. Teine meetod, mida kasutatakse tonglitel, on küsimus-vastus kopeerimiskaitse. Selle meetodi puhul toimub pikkade juhuslike numbrite krüpteerimine tongli riistvara peal. Kaitstud programm saadab avaliku võtmega krüpteeritud sõnumi tongli peale, kus tongel selle salajase võtmega krüpteerib ja saadab programmile tagasi. Seda sõnumit võrreldakse programmis oleva sõnumiga ja kui need klapivad, siis programm saab töötada. [6]

Ka reatud liiki adaptereid nimetatakse tongliteks. Tongel võib pakkuda sülearvutile traadita ja traadiga side ühenduse võimalusi. Vanematel sülearvutitel oli vaja laiendustonglit, et seadme saaks ühendada kohtvõrku (LAN). Tänapäeval kasutatakse tongleid, et anda sülearvutile mobiilioperaatorite 3G- ja 4G-ühenduse võimalusi, sest sideoperaatorid on riistvaraliselt piiranud, millised seadmed saavad nende võrkudega ühenduse luua.[5]