Tokugawa Ieyasu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tokugawa Ieyasu
Tokugawa Ieyasu2 full.JPG
Sünninimi Matsudaira Takechiyo
Sündinud 31. jaanuar 1543
Surnud 1. juuni 1616

Tokugawa Ieyasu (sünninimega Matsudaira Takechiyo; 31. jaanuar 15431. juuni 1616) oli Jaapani šogun ja Tokugawa šogunaadi asutaja, mis valitses Jaapanit 1603. aastast kuni Meiji restauratsioonini. Koos oma endiste isandate Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshiga oli ta üks Jaapani suurtest ühendajatest.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tokugawa Ieyasu sündis 31. jaanuaril Okazaki lossis Matsudaira Takechiyo nime all Matsudaira suguvõsa daimyo pojana. Suure osa oma nooruspõlvest veetis Takechiyo pantvangina Imagawa suguvõsa juures, kuhu ta sattus kindlustamaks oma suguvõsa liitu viimastega. Seal viibides ta abiellus ning osales mitmetes lahingutes Imagawa poolel; aastal 1560 sai temast pärast Imagawade juhi surma Oda Nobunaga vasall, mis palistas tema tee hilisema suurvõimuni. Aastal 1568 allutas ta endale kogu endise Imagawade territooriumi ning muutis oma nime Tokugawa Ieyasuks. Tokugawa ilmutas Nobunagale suurt ustavust, lastes 1579. aastal hukata suisa omaenda naise ning esimese poja, kuna Nobunaga kahtlustas neid kokkumängus Takeda klanniga, enda vaenlastega. Pärast viimase surma 1582. aastal oli tema kätte koondunud nii suur mõjuvõim, et teda sai pidada põhiliseks vastasjõuks, millega pidi hakkama saama Toyotomi Hideyoshi, Nobunaga esimene järglane. Aastal 1584 üritaski Tokugawa Hideyoshi vastu välja astuda, kuid katse ebaõnnestus ning järgmisel aastal tunnustas ta Hideyoshit enda isandana. Nende suures osas ebakindel liit aitas alistada Kanto piirkonnas resideeriva Hojo suguvõsa: nende maad kinkis Hideyoshi Tokugawale, sundides teda samas oma varasematest valdustest loobuma. Seal keeldus ta asumast Hojode endisse keskusse Odawarasse, võttes enda uueks elupaigaks hoopis tagasihoidliku kaluriküla Edo, hilisema Tokyo. Järgnevatel aastatel kindlustas ta oma võimu, lasi ehitada Edo kindluse, mille kohale rajati hiljem keisripalee, ning suurendas oma niigi arvukat vasallide hulka veelgi. Pärast Hideyoshi surma 1598. aastal murdis ta viimasele antud lubadust kaitsta tema alaealist pärijat Hideyorit, astudes tema vastu hoopis välja. 22-aastane Hideyori sooritas aastal 1615. enesetapu, kui mõistis, et mitu aastat kestnud võitlus Tokugawa vastu sai lõppeda vaid kaotusega. Tokugawa Ieyasu suri 1616. aastal sarnaselt oma eelkäija Hideyoshiga haiguse tõttu ning talle anti jumala - täpsemini Tervendamise Buddha kehastuse – staatus.[1]

Tegevus šogunina[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1603 sai Tokugawa oma seisuse kinnitamiseks keiser Go-Yozeilt šoguni tiitli, olles kolmest suurest ühendajast ainuke, kes seda tiitlit – vähemalt ametlikult – esindas. Oma võimu kinnitamiseks nii õukonna kui sõdalassuguvõsade üle andis ta välja hulga seadusi: näiteks tohtis nüüdsest daimyo abielluda vaid šoguni loal. Samuti arendas Tokugawa edasi Hideyoshi algatatud sotsiaalsete klasside fikseerimist – sellest sai lõpuks Hiina-mõjuline hierarhiline süsteem, mida kutsuti "shi-no-ko-sho" ehk "sõdalane-talupoeg-käsitööline-kaupmees", langevas tähtsusjärjekorras (konfutsianismist mõjutatuna tulenes talupoegade vähemalt teoreetiliselt suhteliselt kõrge staatus nende olulisusest tootjatena). Iga klassi, eriti samuraide ees leidus ka arvukalt alamjaotusi. Tokugawa loodud šogunaat kestis üle 260. aasta.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. K.G. Henshall. Jaapani ajalugu, 2004.
  2. K.G. Henshall. Jaapani ajalugu, 2004.