Oda Nobunaga

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Oda Nobunaga
Oda-Nobunaga.jpg
Sündinud 3. juuli 1534
Surnud 21. juuni 1582

Oda Nobunaga (3. juuli 1534 – 21. juuni 1582) oli Jaapani daimyo ja üks Sengoku perioodi juhtfiguure. Teda peetakse esimeseks Jaapani kolmest "suurest ühendajast".

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Oda Nobunaga sündis 1534. aastal Owari provintsis kohaliku daimyo pojana. Nobunaga näol oli tegu nutika taktikuga, kes tõusis läbi mitmete võitude ümbritsevate daimyo'te üle oma suhteliselt tagasihoidlikult positsioonilt tohutult suure võimuni. Üheks tema märkimisväärsemaks sõjaliseks võiduks saab nimetada 1560. aastal toimunud Okehazama lahingut, kus Nobunagal õnnestus oma rivaali Imagawa Yoshimoto suures enamuses väed edukalt sisse piirata ja alistada. 1568. aastal vallutas Nobunaga Kyoto, tolleagse pealinna, Ashikaga Yoshiakit toetades. Yoshiaki oli Ashikaga šogunaadi šoguni-tiitli pretendendiks, ning Nobunaga sõjalise toetusega õnnestus tal see tiitel ka omastada. Sellest hoolimata teostas reaalsuses võimu Nobunaga, esitades Yoshiakile avalikult käsklusi ja manitsusi; nende omavaheline liit lõppes viis aastat hiljem 1573. aastal, kui Nobunaga Yoshiaki omavolilise liidu loomise Takeda suguvõsaga tõttu pealinnast minema kihutas. Yoshiaki väljasaatmine tegi sisuliselt lõpu ka selleks hetkeks suhteliselt tähtsusetule üle 200 aasta Jaapanit domineerinud Ashikaga bakufu'le. Nobunaga paistis peale militaarse pädevuse silma ka oma julmuse ning üleolevuse poolest: ta lasi massiliselt põletada juba alistatud vaenlasi, sealhulgas tsiviilelanikke, kes juhtusid tapatalgute ajal piirkonnas viibima. Üheks Nobunaga kalduvuseks oli lasta massiliselt tappa buda munki: Oda nägi neis tülikaid ning ohtlikke vaenlasi, kuna budismist inspireerituna oli Jaapanis toimunud arvukalt rahvaülestõuse, sh. niinimetatud Ikko-Ikki mässulised. Üheks tema kaasajal skandaalsemaks peetud omaduseks oli usk omaenda ülimuslikkusesse – ta lasi endale püstitada templi, kus teda sai jumalana kummardada ning kuulutas enda sünnipäeva riigipühaks. Lisaks ei omistanud ta endale eluajal mitte ühtki legitimeerivat tiitlit, isegi mitte šoguni oma – ilmselt uskus ta, et see seaks ta tiitli omistajast alamasse seisusesse. Taoline õiguspärasusest hoidumine oli Jaapanis ainulaadne ning ennekuulmatu.

Oda Nobunaga oli enda eesmärgiks võtnud Jaapani taasühendamise, kuid see õnnestus tal vaid poolikult. 1582. aastal Mori suguvõsa vastu sõjakäigul olles jäi ta koos poja Nobutadaga kinni põlevasse Honnoji templisse, kui tema väejuht Akechi Mitsuhide pöördus teadmata põhjustel tema vastu. Kuigi peetakse võimalikuks ka seda, et Nobunaga põles surnuks, sooritas ta tõenäoliselt enne seda enesetapu.[1]

Nobunaga uuendused[muuda | muuda lähteteksti]

Üheks Nobunaga innovatsiooniks Jaapani sõjanduses oli laialdane tulirelvade kasutuselevõtt – 1543. aastal läbi portugallaste Jaapanisse jõudnud tulirelvad leidsid 1575. aastal esimest korda uuel maal suuremat kasutust, kui Nobunaga saatis Nagashino lahingusse 3000 musketitega relvastatud sõdurit. Pärast seda lahingut muutus tulirelvade kasutamine Jaapanis üleüldiseks. Tema leidlikkus eurooplaste relvade kasutamisel andis eelise teiste daimyo'te üle, kes taolisi relvi ei kasutanud.

Nobunaga alustas ka maade ümberjagamise poliitikat, mida jätkasid ning arendasid tema järeltulijad Toyotomi Hideyoshi ja Tokugawa Ieyasu, ning määras vallutatud alad oma vasallidele valitsemiseks. Lisaks sellele standardiseeris ta 1576. aastal mõõtühikud ning asus Taika reforme jäljendades talupoegadelt relvi konfiskeerima, mida Hideyoshi samuti jätkas.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 K.G. Henshall (2004). Jaapani ajalugu