Toiduvalgu põhjustatud allergiline proktokoliit
Allergiline koliit ehk eosinofiilne proktokoliit ehk toiduvalgust põhjustatud allergiline proktokoliit on toiduallergiast põhjustatud seedetrakti haigus imikutel. Mitte-IgE vahendatud põletik käärsoole distaalses osas tekib vastusena ühele või mitmele toiduvalgule.[1][2]
Epidemioloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Toiduvalgust põhjustatud allergilise proktokoliidi täpne esinemissagedus on teadmata. Arvatakse, et haigust esineb 0,16% tervetest imikutest. Veriroega imikutest ligikaudu 64% on põhjuseks toiduvalgust põhjustatud allergiline proktokoliit. Erinevalt teistest seedetrakti allergiatest, on toiduvalgust indutseeritud allergiline proktokoliit sage just rinnapiimatoidul olevatel imikutel. Paradoksaalselt esineb haigust rohkem näiteks Kreekas ja Brasiilias, kus üldiselt on toiduallergiat mõnevõrra vähem.[2][1][3]
Patogenees[muuda | muuda lähteteksti]
Toiduvalgust põhjustatud allergilise proktokoliidi täpne immunoloogiline mehhanism ei ole selge. Tegemist on mitte-IgE vahendatud immunoloogilise reaktsiooniga toiduvalkudele. Haiguse histoloogilisel uurimisel on leitud jämesoole epiteelis eosinofiilide kogumikke.[1]
Haigust põhjustavad toidud[muuda | muuda lähteteksti]
Sagedasemaks haigust põhjustavaks toiduaineks on lehmapiim (65%), harvemini soja. Veelgi harvem võivad haigust põhjustada muna, mais, teraviljad. Ligikaudu 5% haigetest esineb allergiline proktokoliit kombineerituna erinevatest toiduainetest.[1] 60% juhtudest esineb seda haigust täielikul rinnapiimatoidul olevatel imikutel. Hüpoallergeenset ja hüdrolüüsitud piimasegu saavatel imikutel on haigust kirjeldatud oluliselt vähem.[2]
Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]
Haigus algab esimestel elukuudel, tavaliselt teisel elukuul. Häirivaks sümptomiks on veriroe.
Haigust peetakse kõige sagedasemaks koliidi põhjuseks alla aastastel lastel.[1]
Kõige sagedasemaks sümptomiks on veriroe. Verekiude, vereklompe esineb roojas kuni 100% haigetest. Lima roojas esineb 61% haigetest. Mõnel haigel võib esineda kõhulahtisust (43%) ja kõhupuhitust (17%). Mõni imik võib olla ärritunud ja pahur. Üldjuhul üldseisundi halvenemist ei kaasne, imikud on heas üldseisundis ning näevad terved välja. Patsientidel ei esine kaalulangust ega oksendamist ning kõhu uurimisel patoloogiat ei sedastata.[1][4]
Toiduvalgust indutseeritud allergiline proktokoliit on mööduv haigus, mis enamikul juhtudel taandub esimese eluaasta lõpuks. Lehmapiima, muna ja nisu allergiaga vanematel lastel ja täiskasvanutel on allergilist proktokoliiti kirjeldatud harva.
Diagnoosimine ja diferentsiaaldiagnoos[muuda | muuda lähteteksti]
Toiduvalgust põhjustatud allergiline proktokoliit on kliiniline diagnoos. Haigus
diagnoositakse kliiniliste sümptomite alusel. Kuna tegemist ei ole IgE-vahendatud allergiaga,
siis jäävad allergiauuringud (nahatorketestid ja seerumi allergeenspetsiifilised IgE antikehad)
negatiivseks. Hinnatakse, kuidas laps reageerib allergeenivabale dieedile. Kliinilised
sümptomid on aga mittespetsiifilised, veriroe võib esineda mitmel erineval põhjusl. Seetõttu
on oluline välistada teised haigusseisundid, mis võivad põhjustada vere esinemist roojas.
Diferentsiaaldiagnostiliselt on oluline välistada infektsioonid, anaalfissuur, nekrotiseeruv
enterokoliit, varajase algusega krooniline põletikuline soolehaigus ja invaginatsioon. [1]
Ravi[muuda | muuda lähteteksti]
Esmaseks raviks on haigust põhjustava toiduallergeeni elimineerimine menüüst, enamasti lehmapiimavalku sisaldavad toiduained. Rinnapiima saaval imikul tuleb jätkata rinnaga toitmist, kuid ema dieedist tuleb eemaldada lehmapiim ja lehmapiimvalku sisaldavad toiduained. Vajadusel tuleb lahendada imiku dehüdratatsioon.[3]
Haigusnähud vähenevad üldjuhul 1–2 nädala jooksul toiduallergeeni täielikul elimineerimisel. Haigus taandub tavaliselt imikuea lõpuks. Vanematel lastel on seda haigust kirjeldatud väga harva. Sümptomite püsimise korral on vajalik kontrollida, kas ema jälgib dieeti ning seejärel eemaldada dieedist järk-järgult soja ja muna. Piimasegu saaval imikul tuleb lehmapiimavalgu baasil piimasegu asendada täielikult hüdrolüüsitud piimaseguga või aminohapete seguga. Ema või imiku menüüsse lehmapiima või teiste allergiat põhjustavate toiduainete taaslülitamist soovitatakse pärast 6 kuu pikkust eliminatsioonidieeti või 12 kuu vanusele lapsele, kui tal ei esine enam sümptome.[1][5]
Prognoos[muuda | muuda lähteteksti]
Toiduvalgust indutseeritud allergilise proktokoliidi prognoos on üldiselt hea. 20% rinnapiima toidul olevatest imikutest laheneb probleem spontaanselt ning peaaegu kõigil imikutel tekib allergiat põhjustanud toiduaine suhtes tolerantsus 1–3 eluaastal.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Mennini, Maurizio; Fiocchi, Alessandro Giovanni; Cafarotti, Arianna; Montesano, Marilisa; Mauro, Angela; Villa, Maria Pia; Di Nardo, Giovanni (2020). Food protein-induced allergic proctocolitis in infants: Literature review and proposal of a management protocol. World Allergy Organization Journal, 13(10), 100471–. doi:10.1016/j.waojou.2020.100471
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Nowak-Węgrzyn, Anna (2015). Food protein-induced enterocolitis syndrome and allergic proctocolitis. Allergy and Asthma Proceedings, 36(3), 172–184. doi:10.2500/aap.2015.36.3811
- ↑ 3,0 3,1 Feuille, Elizabeth; Nowak-Węgrzyn, Anna (2015). Food Protein-Induced Enterocolitis Syndrome, Allergic Proctocolitis, and Enteropathy. Current Allergy and Asthma Reports, 15(8), 50–. doi:10.1007/s11882-015-0546-9
- ↑ Yilmaz, Ebru Arik; Soyer, Ozge; Cavkaytar, Ozlem; Karaatmaca, Betul; Buyuktiryaki, Betul; Sahiner, Umit M.; Sekerel, Bulent E.; Sackesen, Cansin (2017). Characteristics of children with food protein‐induced enterocolitis and allergic proctocolitis. Allergy and Asthma Proceedings, 38(1), 54–62. doi:10.2500/aap.2017.38.4023
- ↑ NIAID-Sponsored Expert Panel, Boyce JA, Assa’ad A, et al. Guidelines for the diagnosis and management of food allergy in the United States: Report of the NIAID-sponsored expert panel. J Allergy Clin Immunol 126(suppl.):S1–S58, 2010.