Toetav intervjuu
.jpg)
Toetav intervjuu (inglise keeles supportive interview) on katustermin kolmele uudisintervjuu alatüübile (eksperdi-, kogemus- ja ühendusintervjuule) ning neis kasutatavatele intervjuu juhtimise tehnikatele.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Termin „toetav intervjuu“ on mitmetahuline. Ühest küljest väljendab see tegevust ehk intervjuus kui protsessis intervjueeritava toetamist eesmärgiga julgustada teda vabalt, sujuvalt ja sügavuti teemat avama. Teisalt pöörab termin tähelepanu sisule – toetav intervjueerimine soodustab põhjaliku teemakäsitluse tekkimist, mis omakorda toetab auditooriumi vajadust ja soovi saada võimalikult mitmekülgset ja põnevat teavet ning suurendab edaspidi nii auditooriumi kui ka võimalike intervjueeritavate usaldusväärsust ajakirjaniku vastu. Kolmandaks väljendab termin suhet – toetav intervjuu võimaldab hoida ajakirjaniku ja intervjueeritava vahel intervjuu ajal sellist suhet, mis aitab säilitada ka hilisema positiivse omavahelise kontakti.
Ajakirjaniku positsioon toetavas intervjuus[muuda | muuda lähteteksti]
Toetavate intervjuude puhul on ajakirjanikel võimalus olla empaatiline kannatlik ja mõistev kuulaja, kes saab oskuslike verbaalsete ja mitteverbaalsete võtete abil luua õhustiku, mis võimaldab intervjueeritaval mugavalt ja avatult vestelda, jagada selgitusi, emotsioone ja kogemusi. [1] [2] [3]
Kehtiva klassifikatsiooni [4] alusel eristatakse nelja uudisintervjuu alatüüpi:
- eksperdiintervjuud
- kogemusintervjuud
- ühendusintervjuud
- vastutajaintervjuud.
Neist neljas, vastutajaintervjuu, on pälvinud enim uurijate tähelepanu[5][6][7][8]. See alatüüp ei kuulu toetavate intervjuude alla. Eksperdi-, kogemus- ja ühendusintervjuud erinevad vastanduvast intervjuust ajakirjaniku rolli, intervjuu eesmärgi ja selle saavutamiseks rakendatavate tehnikate poolest[9]. Kõige olulisem nüanss, mis eristab ajakirjaniku küsitlemisstiili vastanduvas ja toetavas intervjuus, on intervjueeritava abistamise või toetamise määr. Kui vastutavas intervjuus on ajakirjanik justkui kohtunik, neljanda võimu jõuline esindaja ja intervjueeritava vastutusele võtja, kes hoiab teadlikult intervjueeritavale vastandudes pinget õhus ja püüab säilitada oma objektiivsust[10][11][12], siis toetavates intervjuudes on ajakirjanik pigem lihtsustaja, selgitaja, vahendaja või „tõlkija“, kes püüab intervjueeritavat teema avamisel abistada.
Toetava intervjueerimise tehnikad[muuda | muuda lähteteksti]
Toetava intervjueerimise tehnikad tulenevad peamiselt interpersonaalse kommunikatsiooni teooriast ja psühholoogiast. Toetav intervjueerimine hõlmab näiteks järgmiseid tehnikaid:
- aktiivne kuulamine (peegeldamine, ümbersõnastamine, tagasisidestamine, mitteverbaalsed väljendused)
- vestluse alustamine
- vestluse juhtimine
- vestluse lõpetamine
- fookuse hoidmine
- võimu positsiooniga arvestamine
- küsitlemine.
Näited[muuda | muuda lähteteksti]
Toetavad intervjuud ümbritsevad inimesi kõikjal. Neid võib kuulda hommikul raadiost, jälgida päevasel ajal meedias või vaadata õhtul uudistesaatest. Näidetena võib nimetada otse-eetris toimuvaid intervjuusid teadlastega, kes aitavad selgitada mõne viiruse mõju inimorganismile; äsja võistlusdistantsi lõpetanud tippsportlase välkintervjuud staadioni kõrvalt või korrespondendi vahetut olukorra kirjeldust kohaliku saatkonna eest.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Adams, S. ja Lee-Potter, E. (2017). Interviewing for journalists. London: Routledge.
- ↑ Brundage, S. B., Graap, K., Gibbons, K. F., Ferrer, M. ja Brooks, J. (2006). Frequency of stuttering during challenging and supportive virtual reality job interviews. Journal of fluency disorders, 31(4), 325–339. doi:10.1016/j.jfludis.2006.08.003R
- ↑ Skinner, D., Gasher, M. J. ja Compton, J. (2001). Putting theory to practice: A critical approach to journalism studies. Journalism, 2(3), 341–360. doi:10.1177/146488490100200304
- ↑ Montgomery, M. (2008). The discourse of the broadcast news interview: A typology1. Journalism Studies, 9(2), 260–277. doi:10.1080/14616700701848303)
- ↑ Heritage J. (2002). Designing questions and setting agendas in the news interview. Studies in language and social interaction, 57–90
- ↑ Ekström, M. (2006). News from the Interview Society. Ekström, M., Kroon, Å. ja Nylund, M. (toim), Historical Shifts and the Role of the Journalistic Interview in Modern Media (lk 7–21). Göteborg: Nordicom
- ↑ Jucker, A. H. (1986). News Interviews: A Pragmalinguistic Analysis. Zürich: John Benjamins Publishing
- ↑ Natslishvili, P. (2013). For the genesis of interview as a genre. Eurasian Multidisciplinary Forum. Tbilisi, 24–26. oktoober (384–387). Republic of Macedonia: European Scientific Institute
- ↑ Montgomery, M. (2010). Rituals of personal experience in television news interviews. Discourse & Communication, 4(2), 185–211
- ↑ Hutchby, I. (2005). “News Talk: interaction in the broadcast news interview”. S. Allan, (toim), Journalism: critical issues, (lk 210–223), Buckingham: Open University Press.
- ↑ Rendle-Short, J. (2007). Neutralism and adversarial challenges in the political news interview. Discourse & Communication, 1(4), 387–406
- ↑ Tolson, A. (2006). Media Talk: Spoken Discourse on TV and Radio. Edinburgh: Edinburg University Press