Tervisevastased süüteod

Tervisevastased süüteod (ingl offences against health) on süüteod, mis kahjustavad inimese tervist. Nende hulka kuuluvad nii tervist kahjustavad süüteod kui ka vägivallateod. Eesti karistusseadustikus käsitletakse neid süütegusid üheksanda peatüki teises jaos. Eesti karistusseadustik kaitseb kahte õigushüve: tervise ja kehalist puutumatust.

Tervis

Karistusõiguses proovitakse kaitsta inimese tervist.

Tervis on:

• täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine;

• organismi normaalne, häireteta elutegevus, sellest johtuv kehaline ja vaimne heaolu.

Tervis on üldine õigushüve, mida ei kaitsta ainult karistusõigusega, vaid laiemalt ka Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS § 28).

Tervisekahjustus

Tervisekahjustus on organismi elundi või koe anatoomilise terviklikkuse või selle füsioloogilise funktsiooni häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise vm teguri toimel.

Tervisekahjustust saab tekitada ja ka võimendada. Kahjustus ise võib esineda kehaliselt või psüühikahäires. Karistusõiguslikult ei ole kehalise puutumatuse rikkumine (PS § 26) oluline tunnus tervisekahjustuseks. Tervisekahjustus võib tekkida ka psüühilise hirmutamise teel.

Tervisekahjustusega on tegu siis, kui see on suunatud teise elava isiku tervise vastu. Enesevigastamine, sellele õhutamine või kaasaaitamine ja suitsiid ei lähe karistusõiguslikult tervisekahjustuse alla.

Tervisekahjustust saab tekitada ka tegevusetusega, kui isik ei kutsu valu või vigastuse korral kannatanule abi.

Tervisekahjustusi on kolme liiki:

1. lühiajaline: alla 4 nädala (KarS § 121 lg 1 alt 1);
2. pikaajaline: 4 nädalat kuni 4 kuud (KarS § 121 lg 2 p 1);
3. raske: vähemalt 4 kuud (KarS § 118).

Lühiajaline ja pikaajaline tervisekahjustus

Lühi- ja pikaajaline tervisekahjustus on määratletud karistusseadustiku §-s 121. Esimene lõige annab määratluse lühiajalise ja pikaajaline tuleb sama sätte teisest lõikest. Lühiajalise tervisekahjustuse pikkus on tuletatud otseselt pikaajalise tervisekahjustuse pikkusest. Karistusseadustiku § 121 lg 2 p 1 määratleb, et pikaajaline tervisekahjustus kestab vähemalt 4 nädalat. Sellest on tuletatud, et lühiajaline kestab alla nelja nädala.

Pikaajalise tervisekahjustuse kestus tuleb karistusseadustiku § 121 lg 2 p-i 1 ja § 118 lg 1 p-i 2 koosmõjul. Kuna raske tervisekahjustus on KarS § 118 lg 1 p-is 2 määratletud kui vähemalt neli kuud pikk, siis pikaajaline tervisekahjustus kestab vähemalt neli nädalat ja maksimum neli kuud.

Selleks, et kumbagi karistust kasutada saaks, peavad olema täidetud ka järgmised kriteeriumid:

1. inimese tervist on kahjuliku iseloomuga mõjutatud või võimendatud;
2. keha on mõjutatud füüsiliselt või psüühiliselt;
3. mõjutatud on teist inimest.

Valu tekitav kehaline väärkohtlemine

Tervisekahjustus on ka see, kui teisele valu tekitatakse. Sellisel juhul pole oluline, kui pikk tervisekahjustus ajaliselt oli. Valu tekitav väärkohtlemise delikt tuleb karistusseadustiku § 121 lg 1 teisest alternatiivist.

Seda kasutatakse juhul, kui puudub otsene ajaline tervisekahjustus. Näiteks, ei pruugi tõukamine põhjustada füüsiliselt nähtavat tervisekahjustus, kuid see võib mõnel juhul siiski minna väärkohtlemise alla. Siiski ei saa olla väärkohtlemine iga tõuge, see peab ületama tavalise (ehkki ka ebameeldiva) füüsilise kontakti piiri.

Selle alternatiivi juures on oluline, et kannatanule on tekitatud valu. Riigikohus on defineerinud valu tundmist öeldes, et tuleb vaadelda, kas tegelikust või võimalikust kahjustamisest tuleneb ebameeldivat tunnet. Samal ajal tuleb vaadata, kas seda sama valu, mida kannatanu väidetavalt tundis, tunneks ka objektiivselt tavaline inimene. Juhul kui objektiivsel vaatlusel leitakse, et väidetavalt valu tekitanud tegevus ei tekitaks tavalisele inimesele valu, siis ei saa konkreetset alternatiivi kasutada.

Raske tervisekahjustus

Raske tervisekahjustuse juhud anna karistusseadustiku § 118 lõige 1. Lõikes esinevad seitse varianti annavad seitse juhtu kui tervisekahjustust võib lugeda raskeks. Sama lõike teine punkt annab aluse, et häire, mis kestab vähemalt neli kuud loetakse ka raske alla.

Kuna see delikt on karistusseadustiku § 121 lg 1 alt 1 eriti kvalifitseeriv koosseis, siis on oluline, et selle kontrollimisel oleks täidetud ka KarS § 121 lg 1 alternatiiv 1 objektiivsed eeldused.

Samas on ka oluline, et raske tagajärjeni viinud ja KarS § 121 lg 1 alt 1 objektiivne koosseis on kaetud vähemalt kaudse tahtlusega. See tähendab, et isik on pidanud vähemalt võimalikuks, et tervisekahjustus võib tekkida, ja möönab, et asjaolu on esinenud.

Tagajärje ja selle omistatavuses süüdlasele võib olla ka vähemalt ettevaatamatusest, mida defineerib karistusseadustiku § 19.

Tervisekahjustuse tuvastamine

2002. aastal vastu võetud „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ järgi tuvastab tervisekahjustuse ekspert. Ta hindab seda objektiivsete uuringute ja kliinilise leiu järgi. Ekspert paneb diagnoosi, tuvastab tervisekahjustuse tekkeviisi ja annab hinnangu ka varasemale terviseseisundile. Samuti hindab ta tervisekahjustuse kestust. Ekspertiis on vajalik just tõendamise eesmärgil. Tervisekahjustus võib olla tõestatud ka kiirabikaardi, perearsti tõendi vms alusel.