Teatritehniline võimekus
Teatritehniline võimekus on aspekt, mis hõlmab enda all teatris oleva tehnilise poole kasutusvõimet. Tehnilise võimekuse kategooria alla teatris kuuluvad: elektrivõimsus, lavade suurus ja hulk, heli - ja valgustehnika hulk ning nende kvaliteet, trusside hulk, kandevõime, paigutus ning mobiilsus.Teatri tehnilise võimekuse mõõdet kasutatakse suurte teatrite väljasõitude puhul teistesse asutustesse - seltsimajad, rahvamajad, kultuurikeskused ja muud etenduspaigad.
Teatritehnilise võimekuse määravaks faktoriks on ka efektiivsus. Ehk tehnika kättesaadavus laost, detailide mobiilsus (kasutusvõime erinevate lavade vahel).
Teatritehnilise võimekuse tagamise üheks peamiseks lahenduseks on elektrivõimsus. Suuremate teatrite normaalne elektrivõimsus ühe lava kohta heli- ja valgustehnikale on vastavalt 64A ja 2x 64A. Valguse suurem elektrivajadus tuleneb võimsatest dimmeritest (e.k. hämarditest). Tänapäeval kasutatavate LED lahenduste abil on aga valguse elektrivajadus vähenenud.
Lavade hulk ja nende suurus määrab osa teatritehnilisest võimekusest. Rohkemate lavadega teater vajab tehnikat ja elektrit, vastavalt lavade arvule, mitmekordselt. Lavade mõõtmed määravad tehnilise võimekuse koefitsiendi oma suuruselt - suurem lava vajab rohkemate nurkade alt valgustamist, rohkem helitehnikat monitoorimiseks ja nii edasi.
Määravaks teguriks on ka sissepääs lavale - mis on ukse mõõtmed, et oleks võimalik sisse tuua suuri dekoratsioone. Dekoratsioonide paigutuse võimaluse määrab ära ka trusside hulk lava kohal, lisaks nende hulgale on oluline ka nende kandevõime. Trussi kandevõime on lihtsasti muudetav nende vahetamise ja kinnitustrosside hulga abil, piirmääraks on pigem hoone enda kandevõime.
Teatrihoone
Teatrihoone konstruktsioon määrab ära talade kandevõime ning saalide ja lavade suuruse. Väikese kandevõimega hoone kaotab tehnilise efektiivsuse, sest tehnikat tuleks pidevalt maha võtta, et vajalik ülesehitus paika panna. Saali suurus tõstab tehnilise võimekuse alampiiri just helitehnika suhtes - heli peab jääma kvaliteetseks ka saali tagaosas istuvatele inimestele.
Tehnopark
Valguse osas on väga tähtsal kohal just eestvalgus. Eestvalguseks kasutatakse üldiselt kovalentseid valgusteid nagu näiteks profiilprožektorid (valgusti, mille valgusväljundi kuju saab nugadega muuta), PARid (Parabolic Aluminized Reflector, ovaalse valgusväljundiga prožektor), PC (Plano-convex ehk lame-kumer tüüpi läätsega valgusti, laia kiirega), fresnel prožektor (lainelise läätsega valgusti, hajusa valgusväljundiga) ja LED - wash prožektor (pesuvalgusti, ehk valgusega ruumi pesemine, väga laia kiirega valgustid, umbes 60-kraadine avanemisnurk). Eestvalgus peab olema ühtlaselt kaetud (eelneva prožektori valguslaik on ääreti kaetud järgmise prožektori valguslaiguga). Näiteks väiksemate asutuste lavad on umbes 6 meetrit laiad ja 5 meetrit sügavad, sellise lava ühtlaseks eestvalguseks oleks vaja ca. 2x profiilprožektorit, 4x PAR prožektorit ning 4x PC või Fresnel prožektorit. Vajalikud on lisavalgustid dekoratsioonivalguse loomiseks, soovitatavalt LED-valgustid oma värvivõimaluste poolest.
Helitehnika valitakse hoonesse peamiselt eelarve võimalustele tuginedes. Sealt edasi valitakse ruumi parameetritele vastavad kõlarid (line array, point source). Line array kõlaritega on heli katvus suurte distantside puhul parem, point source kõlaritel on heliväljund sfääri kujuline ja seega kvaliteetne kõla kaugele ei ulatu. Seega on suuremate ruumide kvaliteetse heliga katmiseks parem variant line array ning väiksemate puhul saab point source kõlaritega kvaliteetse tulemuse. Väiksemates kultuuriasutustes ongi heliväljunditeks just point source kõlarid ning neid peaks olema minimaalselt kaks, et oleks stereoheli olemasolu.
Kuigi suuremates teatrites on kasutuses lisaks kvaliteetsetele kõlaritele erinevad võimendid (nende olemasolu on vajalik passiivkõlarite puhul, aktiivkõlaritel on need juba sees) ja erinevad mikrofonid (peamikrofonid, koorimikrofonid jne.), siis väiksemates kultuuriasutustes saaks teatrietendusi läbi viia ilma nendeta - tänu ruumide väikestele parameetritele kõlab etendaja kõne ka ilma valjuhäälditeta ruumi teise otsa.
Teatrihoonetes on optimaalne ka surround soundi ehk ruumilise heli olemasolu. Kui näiteks on vaja viia laval olevat tegevust publiku seljataha heliefektide abil, siis on just selline helisüsteem vajalik. Kõlarite hulk surround soundi puhul on varieeruv ning minimaalselt on surround sound tehtav 4 kõlariga (parem, vasak, parem tagumine, vasak tagumine). Nendele lisatakse tavaliselt ka üks subwoofer.