Teatelaad
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
Teatelaad on kõneviisiülene kategooria, mis näitab kõneleja ja kuulaja positsioone edastatava teate suhtes.
Teatelaad eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]Vastavalt sellele, milline on kõneleja ja kuulaja suhe teatega, saab teatelaadi jagada kahte liiki:
- otsene teatelaad ehk direktaal
- kaudne teatelaad ehk indirektaal
Otsene teatelaad
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Otsene teatelaad
Otsese teatelaadi ehk direktaali puhul on kõneleja ühtlasi ka teateallikas. See tähendab, et teates edastatav info pärineb otse kõnelejalt ning on suunatud otse kuulajale.
Väljendub kindlas, tingivas ja käsivas kõneviisis.
- Indikatiiv ehk kindel kõneviis
- Poiss loeb voodi peal raamatut.
- Kõneleja on ise kindlaks teinud, et voodi peal on poiss, kes loeb raamatut ning nüüd teatab seda kuulajale.
- Konditsionaal ehk tingiv kõneviis
- Kui poiss loeks voodi peal raamatut, siis oleks emal selle üle hea meel.
- Kõneleja väljendab oma isiklikku arvamust / oletust kuulajale.
- Imperatiiv ehk käskiv kõneviis
- Mine loe voodi peal raamatut!
- Kõneleja väljendab otsest käsku kuulajale.
Kaudne teatelaad
[muuda | muuda lähteteksti]Kaudse teatelaadi ehk indirektaali puhul on kas kõneleja või kuulaja vahendaja rollis. See tähendab, et edastatav info pärineb kõrvalisest allikast ja suunatakse otse kuulajale või pärineb info otse kõnelejalt ning on suunatud kellelegi muule kui kuulajale.
Väljendub kaudses ja möönvas kõneviisis.
- Kvotatiiv ehk kaudne kõneviis
- Poiss lugevat voodi peal raamatut.
- Kõneleja ei ole ise näinud poissi voodi peal raamatut lugemas, kuid on saanud selle teate kellegi käest ning nüüd vahendab seda järgmisele kuulajale. Kõneleja on vahendaja rollis.
- Jussiiv ehk möönev kõneviis
- Poiss lugegu voodi peal raamatut.
- Kõneleja soovib poisile käsku edastada, kuid teeb seda läbi vahendaja. Kuulaja on vahendaja rollis.
Erandeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Referaat
- Isa ütles, et poiss loeb voodi peal raamatut.
- Tegu on küll kindla kõneviisiga, kuid teade poisist, kes loeb raamatut, jõuab meieni läbi vahendaja. Seega on tegemist kaudse teatelaadiga.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 34.