Mine sisu juurde

Tapa väljaõppekeskus

Allikas: Vikipeedia

Tapa väljaõppekeskus (pika nimetusega Lahingutoetuse väljaõppekeskus Tapa väljaõppekeskus, lühend LtVÕK Tapa VÕK) oli kaitseväe struktuuriüksus aastatel 2004–2008.

Tapale suurema õppekeskuse loomist kavandati ja arutati kaitseväes juba aastatuhande vahetusest alates. Tapale oli algse plaani kohaselt kavas kokku tuua mitmed erinevad pataljonid üle kogu Eesti. Selleks plaaniti ehitada ka täiesti uus linnak. Aja jooksul plaanide mahtu (sealhulgas ümberpaigutatavate pataljonide arvu) siiski vähendati.

Aastatuhande algul paiknesid Tapal vanas vene pioneerivägede Paide mnt äärses õppelinnakus Suurtükiväegrupp, Tallinnas asunud Õhutõrjedivisjoni 1 õppepatarei ning Kaitseväe keskpolügooni büroo.

Formeerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa väljaõppekeskus formeeriti 1. jaanuaril 2004 suurtükiväegrupist, pioneeripataljonist, õhutõrjedivisjonist ja kaitseväe keskpolügoonist.[1] Väljaõppekeskus oli maaväe ülema vahetus alluvuses. Tapale suurema väljaõppekeskuse loomise üldeesmärgiks oli halduskulude optimeerimine ja üksustele soodsamate väljaõppetingimuste tagamine. Selleks liideti väljaõppekeskuse koosseisu seni Tapa sõjaväelinnakus paiknenud Suurtükiväegrupp ja Kaitseväe keskpolügoon, koliti Tallinnast Tapale Õhutõrjedivisjon ning seni Tapal Suurtükiväegrupile allunud pioneerikool formeeriti omaette pioneeripataljoniks. Lisaks moodustati väljaõppekeskuse juurde eraldi staap ja tagalakeskus. Tapa väljaõppekeskuse ülemaks määrati kolonel Urmas Roosimägi ja staabiülemaks kapten Aivar Voronov.

Tegevus ja areng

[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa Väljaõppekeskus oli taasiseseisvumise järgses Kaitseväes seni suurim moodustatud rahuaegne väeüksus, andes praktikas välja rügemendi mõõdu. Järgnenud aastail ehitati Tapal lennuvälja lähistel välja (seni olid lagedal valminud 1 kasarm ja söökla) nn Uus sõjaväelinnak, milles valmisid ühend-staabihoone, õppehoone erialakoolidele koos auditooriumiga, 2 riviplatsi ja raskerelvade hoiuhallid. Samuti ehitati juurde 2 uut kasarmut, toiduladu ja lõpuks ka sõdurikodu. Väljaõppekeksusele loodi oma eriline õiekujuline embleem ja annetati lipp. Rõhku pandi ühistele üritustele, kuid suuremaid ühiseid koostööõppusi toimus esialgu siiski vähe.

1. juulil 2008 arvati Tapa väljaõppekeskuse osad seoses kaitseväe reformist tingitud struktuurimuutusega formeeritud Kirde kaitseringkonna koosseisu.

  1. Tapa Väljaõppekeskus. Eesti Kaitsevägi. Vaadatud 9.01.2008.