Talvi Märja
Talvi Märja (kuni 1956. aastani Talvi Väli; sündinud 8. septembril 1935 Tallinnas) on eesti tennisist, treener, sporditegelane, psühholoog, andragoog, poliitik.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1954. aastal Tallinna 10. keskkooli ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli spordipedagoogika ja 1973. aastal psühholoogia erialal. 1983. aastal kaitses ta psühholoogiakandidaadi kraadi.[1]
Sportlaskarjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Sportima hakkas ta koolipäevil Nõmmel, tennisetreeninguid alustas 1947 Dünamos Evald Kree juhendamisel. Aastatel 1951–1957 võistles ta 43 korda Eesti NSV koondises.[1]
Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1952 NSV Liidu noorte meister paarismängus
- 1953 NSV Liidu noorte meister paarismängus
- 1953 NSV Liidu noorte meister üksikmängus
- 1954 NSV Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel Dünamo koondises kuld
- 1955 NSV Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel Eesti koondises pronks
- 1956 NSV Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel Eesti koondises pronks
- 1956 Nõukogude Liidu rahvaste spartakiaadi pronks paarismängus
1956. ja 1957. aastal kuulus ta Nõukogude Liidu edetabeli esikümnesse. Aastatel 1951–1959 võitis ta üksikmängus 2 kulda, 2 hõbedat ja 2 pronksi ning paarismängudes 3 kulda, 8 hõbedat ja 1 pronksi.[1]
Muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1954–1974 oli ta Dünamo tennisetreener, tema parim õpilane oli Mare Kalberg. Ta on tegutsenud ka tennisekohtunikuna ja kuulunud aastatel 1962–1978 Tenniseföderatsiooni presiidiumi.[1]
1970. aastate teisel poolel alustas ta täiskasvanute koolitamisega. Juhtimis- ja organisatsioonipsühholoogiale spetsialiseerununa töötas 10 aastat kergetööstuse süsteemis (ENSV Kergetööstuse Ministeeriumi Juhtimissüsteemide Projekteerimise ja Konstrueerimise Büroos, Mainoris).[1][2]
Aastatel 1986–1998 oli ta Tallinna Pedagoogikaülikooli andragoogika ja juhtimistöö õppetooli juhataja, aastast 1989 dotsent, aastast 1993 andragoogika professor, aastast 1998 emeriitprofessor.[1] Ta on osalenud täiskasvanuhariduse valdkonna teadus- ja arendustegevuses ning täiskasvanuhariduse poliitika kujundamises. Osaleb Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras tegevuses alates selle asutamisest 1991. aastal (kuni aastani 2003 oli juhatuse esimees).[2]
Ta on avaldanud spordipsühholoogiaartikleid[1], andragoogikaalaseid artikleid ja raamatuid.[2]
Aastatel 1995–1999 oli Märja Riigikogu liige.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1956 NSV Liidu meistersportlane
- 2003 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2020 haridustöötaja elutööpreemia
- 2021 Tallinna Ülikooli teenetemärk
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema abikaasa oli võrkpallur Olaf-Karl Märja.[1]