Arutelu:Rootsi välisteenistus

Kas pealkiri ei võiks olla Rootsi saatkond? Adeliine 12. juuni 2014, kell 23:08 (EEST)

Esiteks, jutt ei ole mitte saatkonnast, vaid suursaatkonnast. Peale selle ei ole minu meelest Rootsi diplomaatilisel esindusel niisugust eripära, et sellest peaks eraldi rääkima. Võib-olla siis rääkida neist asjust artiklis Diplomaatiline esindus ja riikide eripärast, niipalju kui seda on, peaks samuti rääkima seal. '

Rootsi kohta võiks pigem olla artikkel Rootsi välisteenistus või midagi sarnast.

Rootsi Suursaatkond Eestis väärib eraldi artiklit. 13. juuni 2014, kell 00:15 (EEST)Andres (arutelu)

Võib-olla märkimisväärset eripära ei ole. Ma ei tunne hästi seda diplomaatilist süsteemi, aga minumeelest iga riigi saatkond kui selline oleks justnagu siiski eraldi mõiste. Kõnekeeles siis ilmselt. Inglisvikis on en:List of diplomatic missions of Sweden ja rootsi vikis vastavalt sv:Sveriges ambassader, mõlemas sissejuhatav tekst ka lisaks loendile. Nendele võiks meil vasteks midagi olla, aga mis pealkiri peaks olema. Adeliine 13. juuni 2014, kell 19:11 (EEST)

See võikski minu meelest olla siis Rootsi välisteenistus. Inglise vikis tegelikult saatkondade loendit pole, on riikide ja linnade loend, sellisel pole minu arust mõtet. Mulle tundub, et kõik saatkonnad eraldi on artikliväärilised; tihti on neil ka näiteks tähelepanuväärsed majad. --Epp 13. juuni 2014, kell 19:21 (EEST)

Välisteenistus hõlmab vist ka konsulaarasutused; ma oleksin nad ühte artiklisse kokku pannud. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 01:24 (EEST)

Rootsi artiklis nimetatakse diplomaatilisi esindusi, konsulaarasutusi ja aukonsulaate kokku Rootsi välisesinduseks. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 01:29 (EEST)

Võiks siis jah neist kõigist koos selle pealkirja all rääkida. --Epp 14. juuni 2014, kell 01:42 (EEST)

Kummaski artiklis ei räägita mingist Rootsi suursaatkondade eripärast. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 01:28 (EEST)

Paneksingi siis pealkirjaks hoopis Rootsi välisteenistus ning kannaksin kogu Rootsi saatkondi, konsulaate ja aukonsuleid üldiselt puudutava sellesse artiklisse. Rootsi Suursaatkonnale Eestis tuleks eraldi artikkel.

Nii palju kui ma uurinud olen, siis iga riigi välisteenistus erineb teistest, kas või selle pooles, millisele valdkonnale on tegevus rohkem suunatud. Rootsi välisteenistusele on pühendatud terve raamat, mis ka eesti keelde tõlgiti ja mistõttu pean seda oluliseks. Chaffy18 (arutelu) 14. juuni 2014, kell 16:55 (EEST)

Jah, see on teine asi. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 18:02 (EEST)

Mitu saatkonda Rootsil praegu on (õige vastus peaks olema 0), pildiallkiri on igal juhul vale. Kas rootsi keelt kõnelev kaastöötaja ei võiks olla lihtsalt konsulaarsekretär? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 217.71.46.109 (arutelu • kaastöö).

Mis vahe on nüüdisaegses pruugis saatkonnal ja suursaatkonnal? Pikne 14. juuni 2014, kell 21:41 (EEST)

---

Oletan, et Andres pidas välisteenistuse all silmas laiemalt kogu välisriikides olevat diplomaatilist ametkonda, mitte kitsamalt teenistust diplomaatilisel ametikohal.

Aga Eesti aukonsuleid ei arvata välisteenistusse (kitsamas tähenduses). Kas Rootsi omad arvatakse? Pikne 14. juuni 2014, kell 21:41 (EEST)

Rootsi aukonsulaadid arvatakse välisteenistusse. Neil on seadus: Regulations for the Foreign Service, mille üks osa on Government Offices Regulations on honorary consulates and honorary consuls.

Saatkond ja suursaatkond on tavakasutuses sünonüümsed. ÕSis võib leida: suursaatkond on riigi diplomaatiline esindus, mida juhib suursaadik; saatkond on riigi alatine diplomaatiline esindus teises riigis. Raamat, mille on kirjutanud pikaajaline suursaadik Torsten Örn, räägib üldiselt saatkondadest mõeldes selle all ilmselgelt suursaatkondi, sest Rootsil tõepoolest on vaid suursaatkonnad nagu paljudel teistel riikidel. Chaffy18 (arutelu) 14. juuni 2014, kell 22:21 (EEST)

Nii et siis saatkond on laiem mõiste? Sellel sõnal on ka teine tähendus: diplomaatiline esindus, mida juhib saadik. Nüüd neid küll enam ei ole, aga ma arvan, et täpsuse huvides võiks ikka kirjutada "suursaatkond". Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 22:51 (EEST)

Suursaatkond sobib ka sinna jah. Chaffy18 (arutelu) 14. juuni 2014, kell 23:07 (EEST)

EKSSi sõnaseletus on nähtavasti EEst, aga pole ammendav. EE järgi on saatkond diplomaatiline esindus, mida juhib suursaadik ning esindus, mida juhib saadik, on missioon. Saatkonna ja suursaatkonna eristamine vastavates artiklites on meil kahtlane. Kas see põhineb ajaloolisel sõnakasutusel? Pikne 14. juuni 2014, kell 23:53 (EEST)

See definitsioon tundub pärinevat Abner Uustali 1984. aasta raamatust Rahvusvaheline õigus, lk. 188 ja ei ole põhimõtteliselt õige, kuna Eesti ajal olid Eestil saadikute juhitavad saatkonnad (legation), mitte missioonid. Ajaloolisel sõnakasutusel selles mõttes, et varem olid nii suursaatkonnad kui saatkonnad (tõenäoliselt ka Rootsil) ja neil tehti puhthierarhiliselt ranget vahet. Tänapäeval lihtsalt ei ole enam saatkondi, nagu ei ole enam ka kolonele ja neid nimetatakse brigaadikindraliteks, ka Eesti-aegseid.

Esimene ja teine lause on praegu vastuolus. Esimeses on juttu kitsamas tähenduses välisteenistusest ja teises laiemas tähenduses. Pikne 14. juuni 2014, kell 23:53 (EEST)

Ametlikes nimedes on igatahes alati "suursaatkond", näiteks "Eesti Vabariigi Suursaatkond Ameerika Ühendriikides". Tundub, et sõna "saatkond" kasutatakse suursaatkonna mitteformaalse nimetusena. Välisministeeriumi kodulehel käiakse selle sõnaga veel lõdvemalt ümber. "Saatkondade" all loetletakse ka erimissioone, peakonsulaati, mida juhib suursaadik, ning suursaadikuid, kes resideerivad kolmandates riikides. Andres (arutelu) 15. juuni 2014, kell 08:49 (EEST)

Esimene lause on vastuolus ka artikli teemaga. Tuleb kas muuta artikli pealkirja, jätta aukonsulaadid artiklist välja või eristada sõna "välisteenistus" kaks tähendust (kui need kaks tähendust on ikka olemas). Viimase puhul tuleb teha kaks artiklit välisteenistuse kohta. Andres (arutelu) 15. juuni 2014, kell 09:02 (EEST)

Esimene lause pärines Eesti seadusest, aga leidsin üles Rootsi Välisministeeriumi lehekülje, kus Rootsi välisteenistusest eraldi kirjas. Minu arusaamise järgi peaks esimene lause nüüd ka artikli teemaga haakuma. Chaffy18 (arutelu) 15. juuni 2014, kell 15:09 (EEST)

Artiklis räägitakse ka aukonsulaatidest, need aga pole välisteenistuse osa. Järelikult see pealkiri ei sobi artiklile, mis räägib ka asukonsulaatidest. Nii et tuleb kas pealkirja muuta või aukonsulaadid sellest artiklist välja jätta. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 02:41 (EEST)

Mina loen Rootsi välisministeeriumi koduleheküljelt välja, et aukonsulaadid on välisteenistuse osa. Eestis ei ole jah, aga Rootsis pole selle kohta sõnagi kirjutatud, et nad eraldi kuuluks. Samuti on sellel leheküljel, millelt ma Rootsi välisteenistuse kohta info leidsin, mitmel pool kirjas aukonsulaatidest. Võib-olla ma saan valesti aru, aga niipalju kui ma vaadanud olen, siis aukonsulaat kuulub ka Rootsi välisteenistusse. Chaffy18 (arutelu) 16. juuni 2014, kell 10:54 (EEST)

Saan aru. Võiks ehk esimesse lausesse sulgudes lisada ka aukonsulaadid. Lugesin seda nii, nagu aukonsulaadid ei oleks konsulaadid. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 14:13 (EEST)