Rootsi välisteenistus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Rootsi välisteenistus on Rootsi riigiteenistus, mis hõlmab Rootsi Välisministeeriumi ja 104 välismissiooni, sealhulgas saatkonnad, delegatsioonid ja konsulaadid (sealhulgas aukonsulaadid). Kokku töötab Rootsi välisteenistuse 2580 inimest.[1].

Rootsi välisteenistus on vastutav Rootsi suhete eest teiste riikidega.[1]

Rootsi ja Eesti vahelised diplomaatilised suhted taastati 1991. aastal.[2].

Suursaatkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi Suursaatkonna asukohta tähistav silt Berliinis

Rootsi suursaatkondade üks olulisemaid ülesandeid on olla asukohariigis kursis kõigega, mis puudutab Rootsit ja selle ametkondi, ning jagada informatsiooni valitsusele ja teistele huvitatud isikutele. Tähtis osa on läbirääkimistel, mis on vajalik oma riigi kodanike ja ettevõtete huvide kaitsmiseks, et nad saaksid kasutada kõiki rahvusvahelistes lepingutes või mujal ette nähtud õigusi. Suursaatkonna poolt osutatavate konsulaarteenuste seas moodustab kõige olulisema osa viisataotluste vahendamine nende riikide kodanikele, kelle suhtes pole kehtestatud viisavabadust.[3]

Kriisiolukordades tuleb Rootsi suursaatkondadel seaduse järgi kiiresti luua tihe ühendus asukohariigis elavate Rootsi kodanike ja ettevõtetega ning välja töötada evakueerimisplaane nende ohutuks väljatoimetamiseks riigist. Rahvusvaheline põhimõte, mida Rootsi suursaatkonnad seejuures järgima peavad, on teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Põhjamaade kodanike nõustamine võrdväärselt Rootsi kodanikega, kui neil puudub asukohariigis oma esindus.[4]

Rootsi Suursaatkond Eestis asub Tallinnas aadressil Pikk 28. Alates 2013. aasta septemprist on suursaadik Anders Ljungrenn.[5].

Aukonsulaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsil on välisriikides esindatud 400 aukonsulaati.[1]

Rootsi aukonsulaadi juht aukonsul peab olema kohapeal elav tunnustatud ettevõtja, advokaat vms, Rootsi kodanik, asukohariigi või kolmanda riigi kodanik, kelle positsioon võimaldab ilma raskusteta suhelda kohalike juhtivate isikutega (näiteks poliitikud, majandusringkonna esindajad, kultuuritegelased, haiglate ja vanglate juhtkond), kes saavad Rootsi kodanikke vajadusel abistada.[6]

Tavaliselt kutsub Rootsi iga kümne aasta tagant aukonsuleid (rühmiti, korraga mitme maa aukonsuleid) külastama oma riiki, eesmärgiga hoida aukonsuleid paremini kursis riigiga, mille kodanike huve nad kaitsevad; Rootsi saatkondade teabekohtumistel käivad aukonsulid igal aastal või üle aasta.[7] Ühtlasi on Rootsi riigil tänuväärse töö eest heaks tavaks tunnustada lisaks väljapaistvatele ühiskonna- ja kultuuritegelastele aukonsuleid ka Põhjatähe ordeniga, Rootsi kodanikuna võivad nad pälvida välisministeeriumi erilise tunnustuse.[6]

Rootsi aukonsulitel on tavaliselt rootsi keelt kõnelev kaastöötaja, sageli kohalik rootslane, kes abistab teda rutiinsetel toimingutel, kuid kui aukonsul kõneleb rootsi keelt, siis pole selleks tarvidust.[7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Organisation of Ministry for Foreign Affairs". Swedish Ministry for Foreign Affairs. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.07.2014. Vaadatud 15.06.2014.
  2. "Eesti ja Rootsi kahepoolsed suhted". Eesti Välisministeerium. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.08.2013. Vaadatud 10.11.2013.
  3. Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 50-51
  4. Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 51
  5. "Rootsi Suursaatkond Eestis". Vaadatud 107.09.2014. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  6. 6,0 6,1 Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 61-62
  7. 7,0 7,1 Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 62