Arutelu:Pikker (täpsustus)

Vormistus läks minu meelest viletsamaks. Sellest oli juttu siin. Rasvane kiri on ebavajalik (v.a esimeses lauses), lingid on niigi teise värviga esile tõstetud. Läbipaistmatud lingid, kus täpsustusmärkus on peidetud, teevad õige asjani jõudmise keerulisemaks. Pikne 27. aprill 2015, kell 22:33 (EEST)

Mina olen nõus sealse esimese Andrese kommentaariga. Adeliine 27. aprill 2015, kell 22:46 (EEST)

Seal on edasi selgitatud, miks pole põhjust täpsustuse varjamata jätmist veaks pidada ning kuidas pealkirjal on tähtsust ja kuidas täpsustuse nägemine lugeja elu kergemaks teeb. Mina isiklikult vaatan praeguse vormistusega täpsustuslehtedel üldjuhul kõigepealt kursori abil täpsustusi ka seetõttu, et need on üldiselt usaldatavamad kui järgnevad seletused, mis on tihtipeale ebatäpsed või siis vastupidi üleliia paljusõnalised. Täpsustused see-eest on enamasti õnnestunud valida nii, et nad eri asju selgelt ja võimalikult lakooniliselt eristavad. Aga praeguse vormistusega täpsustuslehtedel on eesti Vikipeedias elu selles suhtes ebamugavaks tehtud, et täpsustusi tuleb tõesti ükshaaval kursoriga lugeda. Pikne 27. aprill 2015, kell 23:09 (EEST)

Siin ei ole selgitused vähem usaldatavad ega pea ka kuskil olema.

Kui on tarvis teada, mis on konkreetse artikli pealkiri, siis ükshaaval pealkirju vaadata on tarvis. Lähedasi (mitte kõiki) pealkirju on tarvis vaadata ainult siis, kui valitakse uut pealkirja. Andres (arutelu) 28. aprill 2015, kell 07:25 (EEST)

Nagu juba öeldud, sulgudes täpsustuse nägemine täpsustuslehel on kasulik ka lugejale, kes ei vali artiklile uut pealkirja ega vaata pealkirja linkimise tarbeks. Kui ta enamvähem teab, mida ta otsib, siis leiab ta õige asja kõige kiiremini täpsustuse järgi, mis on eristav ja võimalikult lakooniline. Ma ei saa aru, miks me ei peaks asjade kiiremini leidmist võimaldama. Järgnevat (pikemat) segitust on tarvis lugeda alles juhul, kui täpsustuse järgi ei leita õiget asja kohe üles. Minu meelest on ilmne, et sellel põhjusel on näiteks inglise või saksa vikis püütud lugeja elu mugavamaks teha ja jäätud täpsustused peitmata. Täpsustust ja selgitust on mõlemat vaja näidata ning kumbki ei asenda edukalt teist.

Seda küll, et konkreetselt siin lehel on täpsustused ja segitused praegu enamvähem samasugused ning suurt vahet pole. Aga mõnevõrra siiski lihtsustab täpsustuse näitamine lugeja elu ka siin. Jah, muidugi peaks selgitused kõijal usaldatavad olema. Aga tihtipeale ei ole, ja kui on, siis selles veendumiseks on ikkagi vaja täpsustust vaadata. See on eelmises lõigus toodu kõrval küll sekundaarne, selgitused saab usaldatavaks teha. Pikne 28. aprill 2015, kell 17:31 (EEST)

Miks peaks selgitus olema vähem usaldusväärne kui täpsustus? Sama hästi võiks vastupidist kahtlustada, pealegi pole täpsustus enamasti ammendav niikuinii. Muidu arvan sama, mida varasemateski aruteludes. --Epp 28. aprill 2015, kell 17:40 (EEST)

Ei pea muidugi olema vähem usaldusväärne. Lihtsalt nendin, et selgitused pole tihtipeale kõige paremini õnnestunud. Et täpsustus seevastu poleks eksitav ja et ta oleks eristav, selle oleme minu meelest peaaegu alati taganud. Jah, täpsustus pole ammendav, räägingi, et ammendavat selgitust on lugejal tarvis vaadata alles siis, kui ta täpsustuse järgi kohe õiget asja ei leia. Pikne 28. aprill 2015, kell 17:59 (EEST)

Minu meelest see eeldab kogenud kasutajat. Tavakasutajat pealkirjad segavad. Andres (arutelu) 28. aprill 2015, kell 18:13 (EEST)

Ma ei tea, mõne harvema ja rohkem tingliku täpsustuse korral ehk küll pole täpsustus vähem kogenud kasutajale kasulik. Aga üldiselt, kui täpsustus on näiteks valdkonna järgi "astronoomia", siis on pealkirja järgi üsna ilmne, et artikkel on astronoomia mõistest, või kui täpsustuseks on näiteks ümberütlev "film", siis samuti ei ole tarvis erilist kogemust aimamaks, et artikkel on filmist. Pikne 28. aprill 2015, kell 20:22 (EEST)

Omad plussid ja miinused on mõlemal variandil ja mis parem on sõltub olukorrast.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. aprill 2015, kell 20:47 (EEST)