Arutelu:Patristika

Kujutab endas kristluse filosoofilist põhjendamist ja ta peab jumala ilmutust kõrgemaks inimese tarkusest. Väidet i, et pärast kristlust pole enam teadmistejanu ja pärast evangeeliumi pole uurimusi. Kõige aluseks on usk, mis ei vaja kahtlusi ega kriitilist meelt ja mis võib lähtuda ka absurdsusest. „Usume, sest see on absurdne.”

Jätsin selle lõigu esialgu välja, sest ta ei iseloomusta adekvaatselt patristikat tervikuna ning kipub olema seesmiselt vastuoluline. Andres 16:19, 10 Feb 2005 (UTC)

On kristluses Jumala ilmutuse põhjendamine platonismi filosoofia alusel.

• See lause jätab mulje, nagu patristika oleks kristluses misiganes, aga väljaspool kristlust jälle yks teine asi. Mina pole kyll midagi mittekristlikust patristikast kuulnud.
• Uusplatonism oli jah tollal väga oluline asi, aga mitte ainumas ja (eriti enne Augustinust) isegi mitte peamine.
• Ajajärk ei saa olla millegi põhjendamine. Ajajärk on ajavahemik (mille dateering, muuseas, praegu artiklist puudub).
• Ilmutust ei pea millegagi põhjendama. Ilmutuse põhjendamise võimalikkus on yleyldse kaheldav (ja iseenesest väga huvitav religioonifilosoofiline probleem, sõltuvalt ilmutuse definitsioonist). --Oop 14:07, 11 Feb 2005 (UTC)

Toetan neid vastuväiteid peale esimese. Dateering on umbes 1.–8. sajand, päris täpselt ei oska praegu dateerida. Andres 14:19, 11 Feb 2005 (UTC)

---

Kuulsaim kirikuisa on Augustinus

Jätsin selle lause välja, sest ta ei sobi sellesse kohta, kus ta oli, ning ei leia talle ka paremat kohta. Pigem sobiks see artiklisse Kirikuisad. Peale selle pole Augustinus minu arvates idakirikus küll kõige kuulsam. Andres 14:19, 11 Feb 2005 (UTC)

Patristilisel ajajärgul ei olnud ida ja lääne kirikut. Ats 16:23, 11 Feb 2005 (UTC)

Patristika ajajärku kuuluvad ka apostlikud isad (1. sajandi teine pool ja 2. sajand). Andres (arutelu) 19. aprill 2015, kell 09:52 (EEST)

== Patristikud (tähtsamad) == Tatianus, Tertullianus, Eirenaios, Origenes, Klemens, Augustinus ja Pseudo-Dionysios Areopagita.

Ma tõstsin selle välja. Sõna "patristikud" nende kohta ei kasutata, ja mille alusel see valik on tehtud? Parem juba tähtsamaid tegelasi tekstis mainida. Andres (arutelu) 19. aprill 2015, kell 10:02 (EEST)

Apostlikud isad on kristlik(u propaganda) mõiste, filosoofias ja teol. on apologeedid ja patristikud. Mõlema muudatuse alus on siin:[1] ja loend on all lingil: Eisler: Wörterb. d. phil. Begr. Aga küsimus pole selles lingis vaid 1. sajandi tegelased on UT või algkristluse kirjanduse (30-150 m.a.j) all. Ma tavaliselt ei vaidlusta su muudatusi aga praegu soovitan kaaluda.--Vaher (arutelu) 19. aprill 2015, kell 16:37 (EEST)

See artikkel siin räägib patristikast üldse, mitte ainult filosoofiast. Apostlikud isad lihtsalt ei tegelnud filosoofiaga.

Need kes filosoofiaga ei tegelenud peaksid olema eraldi, mitte siin. Praegu soovitakse sa siia suruda patroloogiat!--Vaher (arutelu) 20. aprill 2015, kell 10:02 (EEST)

Miks? Põhiline on ju teoloogia. Mida Sa mõtled patroloogia all. Mina saan nii aru, et patroloogia vaatleb ainult ortodoksseid autoreid.

Viita allikale, mis ütleb et apostlikud isad patristika alla ei kuulu. Ja siin ei piisa nähtavasti ka ühest llikast, tuleb kirjandust laiemalt vaadata. Andres (arutelu) 19. aprill 2015, kell 18:53 (EEST)

Philipp Vielhauer. Algkristliku kirjanduse ajalugu. Berlin 1975. (saksa keeles; 800 lk) Vielhaueril puudub üldse ap.isade mõiste, sest tollal seda polnud (tal on apostlid). Ebamäärase ap.isade loomingu võtab Vielhauer kokku 5. pt Hilisemad kirjad ja 6. pt Väljamõeldud (fiktiivsed) kirjad. Ma tahaks siit ap-isade mõiste üldse välja võtta kui ebaajaloolise, tollases mõttes. Süstemaatika oleks siis: algkristlus -150 a; apologeerika 2.-3. s ja patristika 3.-8. s (euroopas, idas mõni s kauaem). Kui 2 sj panna siis see oleks see kompromiss. --Vaher (arutelu) 20. aprill 2015, kell 09:59 (EEST)

Mis tähendab "tollal ei olnud"? Ajaloolased kasutavad ju ikka mõisteid, mida tollal, ei olnud, näiteks antiikaega ei nimetatud antiikajaks, Vana-Kreekat ei nimetatud Vana-Kreekaks, keskaega ei nimetatud keskajaks. Kindlasti ei nimetatud algkristlust algkristluseks, mille poolest see sõna parem on? Mis siis, kui Vielhauer seda terminit ei kasuta, teised ju kasutavad.

Ja isegi kui apostlike isade mõistet mitte kasutada, siis mille põhjal Sa väidad, et nad patristika alla ei kuulu? Andres (arutelu) 20. aprill 2015, kell 10:17 (EEST)

Eraldasin patristikast patroloogia esimeses lõigus. Nii tuleks teha kogu artikliga, sest patristika on kindla tähendusega kindel ajalõik filosoofias, ja ka teoloogia on peale 2 MS sellega kooskõlla viidud.--Vaher (arutelu) 20. aprill 2015, kell 10:26 (EEST)

Ei saa Su argumendist aru. Palun viita kirjandusele, kus räägitakse patristika (ja patroloogia) mõistest. Andres (arutelu) 20. aprill 2015, kell 11:07 (EEST)

"kristlikku kirjandust uuriv teadusharu" on liiga nõrk, sest patristika ei uuri kogu kristlikku kirjandust. Andres (arutelu) 20. aprill 2015, kell 11:15 (EEST)

Patristika ei ole ajajärk filosoofia ajaloos, sest sellega rööbiti eksisteeris näiteks uusplatonism. Andres (arutelu) 20. aprill 2015, kell 11:16 (EEST)

Patristika on ajajärk filosoofia ajaloos. Aga tabelis Zeittafel zur Philosophiegeschichte on uusplatonismi nimetus kahtlane, sest uusplatonism ei alga nii vara! Tabelis on keskmine ja uusplatonism koos. Selle ajalõigu nimi seal tabelis peab olema hilisantiik!--Vaher (arutelu) 20. aprill 2015, kell 13:43 (EEST)

Muidugi uusplatonism ei alga nii vara ja ajajärku võib hilisantiigiks nimetada. Aga kust Sa võtad, et patristika piirdub filosoofiaga? Ka meie artikkel ei ütle niimoodi. Andres (arutelu) 20. aprill 2015, kell 14:11 (EEST)

Artiklis on omavahel vastuolus olevad selgitused patristika ja patroloogia erinevuse kohta. Andres (arutelu) 20. aprill 2015, kell 11:19 (EEST)

Võtsin välja: Teoloogias eelneb patristikale apologeetide ajalõik. Teoloogias kasutati varem mõistet patroloogia, mille tähendusväli erineb patristikast eelnevate ajalõikude sissearvamisega.--Vaher (arutelu) 20. aprill 2015, kell 11:49 (EEST)