Arutelu:Paju ravimtaimena

---

Ma ei suutnud seda ühe istumisega ära toimetada, palun vabandust! Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 20:00 (EEST)

Palun laske mul toimetada. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 20:07 (EEST)

Andres, kuidas selle toimetamisega nüüd siis ikkagi jääb? Artikkel meenutab endiselt pigem prügimäge kui entsüklopeediat.--88.196.29.59 10. juuli 2016, kell 10:59 (EEST)

Hakkasin algusest pihta. See võtab aega. Kas algus ei ole paremaks läinud? Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 11:07 (EEST)

---

Miks "Vanaaja" all kirjandusviited on kahtluse alla pandud? Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 11:56 (EEST)

Jack kirjutab nii: "Human beings have suffered from inflammatory rheumatic disease since ancient times. The Assyrians left behind stone tablets from the Sumerian period describing the use of willow leaves for this condition. The Egyptians were aware of the analgesic effects of a decoction of myrtle or willow leaves for joint pain..." ning asub seejärel tsiteerima Ebersi papüürust. Kirjandusviited on Mariinal pandud Mahdi artikli järgi. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 12:16 (EEST)

Viited pole kahtluse alla seatud, vaid need tuleb korrektselt vormistada. --Ivar (arutelu) 11. juuli 2016, kell 12:38 (EEST)

Teaduskirjanduses on niisugune vormistus tavaline, miks see siin ebakorrektne on? Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 14:29 (EEST)

Miks Sa panid "antipüreetikumi" asemele "palavikuvastane preparaat"? Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 12:01 (EEST)

http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=34065&term=antip%FCreetikum --Ivar (arutelu) 11. juuli 2016, kell 12:38 (EEST)

Mina lähtusin "Meditsiinisõnastikust". "Palavikuvastane preparaat" puudub sõnastikust üldse. Mulle tundub "preparaat" Sumeri kontekstis imelik. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 14:19 (EEST)

kasutame ikka eelkõige eelisterminit, samuti pole antipüreetikum tavainimesele arusaadav. --Ivar (arutelu) 11. juuli 2016, kell 15:51 (EEST)

Minu meelest on erialasõnastik autoriteetsem kui ESTERM. Viimases on igal lehel kirjutatud: "tasub suhtuda kirjetesse kriitiliselt ja võimalusel kasutada täiendavalt muid allikaid". Peale selle, kui on mitu sõna, siis tuleb ju üks eelisterminiks märkida. Seal ole öeldud, et "antipüreetikum" oleks ebasoovitatav.

Ma valisin sellise sõna, mis on kindlasti õige. ESTERMi ega "Meditsiinisõnastikku" ma ei vaadanud, aga "antipüreetikum" on nende ühisosa. Mis puutub arusaadavusse, siis võib ka lingi peale kirjutada arusaadavama sõna. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 16:32 (EEST)

Hea küll, las ta siis olla, aga ma kirjutasin lingi peale "palatikuvastane vahend". Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 16:35 (EEST)

Linkide keeruline vormistamine on väsitav ja võtab palju aega sisu kirjutamise arvelt. Ja niisugune poolik olukord nagu praegu pole ka talutav.

Korrektselt viidatud teksti on palju parem lugeda, sest allikas on vaid ühe hiirekliki kaugusel. Pooliku variandi puhul peab allikat kuskilt altpoolt otsima hakkama ja see on lugejale tülikas. Ja loomulikult peavad kõik artikli viited olema vormistatud ühtemoodi. --Ivar (arutelu) 11. juuli 2016, kell 18:12 (EEST)

Jah, tõepoolest, kui allikas välja kirjutada, siis on ühe hiirekliki kaugusel. Aga kui kirjutajalt seda nõuda, siis on lugejal üldse palju vähem lugeda. Küsimus ei ole korrektsuses, vaid püüdes lugejale väga palju vastu tulla.

See lugejale nö vastutulek on väga-väga küsitav. Lugejana suhtun ma viitamata teksti suure umbusuga, eeldades, et tegemist võib olla umbluuga. Kardetavasti ei ole ma ainuke selline lugeja. Tõsi, kriitiliselt suhtun ma ka viidatud tekstidesse, ent sel juhul ma siiski eeldan, et keegi on tõepoolest nii kirjutanud ja teadusteksti puhul on keegi seda varem ka retsenseerinud ja kritiseerinud. Teine halb tagajärg on see, et üliõpilased kirjutavad oma töödes - Allikas:Vikipeedia. Ja katsu siis neile seda ette heita kui nende poolt kasutatud Vikipeedia artiklis on info ja väited viitamata.--VillaK (arutelu) 12. juuli 2016, kell 22:28 (EEST)

Jutt ei olnud siin mitte sellest, kas viidata, vaid sellest, kuidas viidet vormistada. Andres (arutelu) 12. juuli 2016, kell 23:09 (EEST)

Mina ei hakka seda igal pool tegema, sest ma ei suuda korraga sisu kirjutada ja viiteid vormistada. Kui peate oluliseks seda teha, siis tehke pärast ümber. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 18:28 (EEST)

Viidetega märkused on üks osa märkustest. Ma ei saa aru, miks on tarvis viidetega märkused ja muud märkused eraldi panna. Trükiväljaannetes ei tehta neil vahet ja viited võivad olla ka teksti sees. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 16:41 (EEST)

Märkuste jaoks on meil eraldi mall. --Ivar (arutelu) 11. juuli 2016, kell 18:12 (EEST)

Jah, aga minu meelest seda ei pea kasutama. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 18:28 (EEST)

Kui ma tahan kirjutada, millistele allikatele Mahdi viitab, siis ma ei saa kasutada puhast viitemärkust. Ja Mahdi viidatud allikad tuleb siis ikkagi esitada samas stiilis, nagu nad enne olid. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 16:43 (EEST)

Ühele ja samale artiklile on kaks linki: Mahdi ja mahdi. Ma tahaks panna kõigile mahdi, sest seal on ka link veebiversioonile.

Pakun, et lingid võiks panna tähestiku järjekorda. Ma arvasin alguses, et olidki meelega tähestiku järjekorras, sellepärast panin ka. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 19:52 (EEST)

Kuidas siis nüüd järsku tohivad olla sellised viited nagu Rainsford 1984:1? Siis võiks juba tekstisisene viide olla. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 20:11 (EEST)

Pealegi oleks korrektne panna kooloni järele tühik (enamik teadusväljaandeid kasutab tühikuga).--Morel (arutelu) 11. juuli 2016, kell 22:59 (EEST)

Ma pole kindel, et see on korrektsem. Tähistused on tinglikud. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 23:20 (EEST)

---

Miks on nii vanaaja kui eraldi antiikaja all antiikautoreist jutt? Ja ka teiste alapeatükkide osas on kordusi.--Morel (arutelu) 11. juuli 2016, kell 23:00 (EEST)

See on toormaterjal, mis tuleb korda teha. Kordused tuleb kõrvaldada. Andres (arutelu) 11. juuli 2016, kell 23:20 (EEST)