Arutelu:Ortoos
Kas peaks olema "plastikust või muust elastsest materjalist"? ÕS vist soovitab üldse "plast". Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 14:42 (EET)
- Artikkel plast ütleb: "Plastmasside deformatsioonidiagrammid on sirged peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamiku katkevenivus ei ületa 2...3%." Materjal, mille katkevenivus on ainult 2-3%, ei ole teatud jõudude rakendamisel (venitamisel) elastne, sest see puruneb ja ei taasta oma endist kuju. Eks muidugi on plaste erisuguseid ja paindel on õhemad plastid tõesti elastsed. Kuid ortoosides kasutatakse plaste ikkagi ju ainult nendes osades, mille eesmärgiks on hoida jäikust, näiteks liigest fikseerida. Ja plast on sel juhul sisuliselt kipslahase asendaja. Kui fikseerimist ei ole vaja, siis kasutatakse ortoosi materjalina kummeeritud tekstiili vms.--VillaK (arutelu) 6. märts 2015, kell 16:20 (EET)
- Kliinik.ee definitsioon ei kata kõiki juhtumeid. Fotol on näha jalaortoos, mis sisuliselt fikseerib hüppeliigese.--VillaK (arutelu) 6. märts 2015, kell 16:32 (EET)
- Tähendab siis, sellisel juhul, kui kasutatakse plasti, kasutatakse ka muud materjali? Siis tuleks sõnastuse üle mõelda. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 19:36 (EET)
- Lisasin sõna "enamasti". Võib olla ka mõni metallosa ja saaks teha ka kergmetallidest, kuid enamasti ei tehta, sest kergmetallid on lihtsalt palju kallimad kui plast. Puidust tõesti ei ole näinud. Proteesid vanasti olid puust, aga ortoose vanasti ei olnudki, seoti käsi lihtsalt salliga kaela.--VillaK (arutelu) 6. märts 2015, kell 20:59 (EET)
- Võib-olla mitte enamasti, vaid põhiliselt? Või "mille põhiosa on"? Jutt on ju sellest, et ta võib olla plastist ja lisaks elastsest materjalist ja lisaks veel metallist.
- Mille poolest ortoos erineb lahasest? Kas siin on oluline materjal? Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 21:10 (EET)
- Või on asi selles, et lahased ei ole tehnilised abivahendid? Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 21:11 (EET)
- Mõnel juhul tõesti ei pruugi lahase ja ortoosi funktsionaalne erinevus väga suur ollagi. Võib võrrelda artikleid En:Splint (medicine) ja En:Orthotics. Lahaseid tehakse enamasti kipsist või fiiberklaasist. Lahas üldiselt fikseerib jäseme täielikult (a device used for support or immobilization of a limb). Ortoose kipsist ei tehta. Ka mõned ortoosid fikseerivad liigese, kuid ortoos üldjuhul lubab jäsemel siiski mõnevõrra liikuda. Ortoosi saab hõlpsamalt ära võtta ja uuesti kasutada. Ja ortoose kasutatakse sageli ka kehapiirkondades, mida ei saa lahasesse panna (Control, guide, limit and/or immobilize an extremity, joint or body segment). See erinevus on küll ka, et kipsravi on ravivõte ja Eestis rahastatud haigekassa eelarvest, samas kui ortoos on pigem rehabilitatsiooniteenus ja rahastatud sotsiaalhoolekande eelarvest, aga see on korralduslik, mitte sisuline aspekt.
- PS. No katsu sa lühidalt kirjutada või vastata. Nii kui liiga lühidalt vastad või kirjutad, tuleb kohe hulk küsimusi ... --VillaK (arutelu) 6. märts 2015, kell 21:37 (EET)
- Nojah, eks lugejal tekivad samad küsimused. Artiklis peaks nii kirjutama, et lugeja saaks sellest erinevusest (või ehk sellest, et pole selget piiri) aru.
- Ja kas näiteks korsetid ja bandaažid on ortooside liigid? Mulle polegi tarvis selgitada, kirjuta artiklisse. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 22:45 (EET)
- See on iseenesest hea kui lugejal tekivad küsimused ja ei ole hea kui kõikidele küsimustele on vastus enne kui lugejal need tekkidagi jõuavad. Sest see tekitab ja hoiab lugeja huvi teema vastu ja suunab lugejat ise oma küsimustele vastuseid otsima. Seda nimetatakse teatavasti heuristiliseks meetodiks. Selle meetodi osaval kasutamisel hoiab õpetaja õpilast justnagu teadmiste lõa otsas. Nö ammendava vastuse andvad artiklid seevastu tapavad lugeja huvi teema vastu, sest lugejal ei jää siis üle muud kui ainult nentida, et ahah, siin ei ole rohkem midagi enam mõelda ega uurida. Teiselt poolt muidugi, nagu me vanasõnast teame, isegi sada tarka ei jõua kõikidele küsimustele vastata ... --VillaK (arutelu) 7. märts 2015, kell 06:59 (EET)
- Ükskõik kui palju ka kirjutada, ammendav see ikka ei ole, lihtsalt kirjutajal saavad ressursid otsa; küsimused tekivad lugejal ikkagi. Mina küsisin ainult neid asju, mis mul jäid torkima, tekitasid frustratsiooni. Nii suurt huvi mul praegu ei ole, et hakkaksin ise uurima. Ja kui näiteks korsett on ortoos, siis lugejal, kes teab, mis on korsett, aitab see mõista, mis on ortoos. Mina pole seda sõna varem kunagi kuulnud. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 10:25 (EET)
- Korsette on erinevaid. Ravikorsett on üks ortoosi liik. Ilukorsett on aluspesu ja ei ole ortoos. Kuni puudub artikkel korsett, ei ole mõtet siin asja segasemaks ajada. Kui leidub keegi, kes tahab korsettidest kirjutada, siis peale vastava artikli valmimist saab linkida. --VillaK (arutelu) 9. märts 2015, kell 10:22 (EET)
- Muidugi ma mõtlesin ravikorsetti, ja kui seda nii nimetatakse, siis võib ka pealkiri olla Ravikorsett. Andres (arutelu) 9. märts 2015, kell 11:41 (EET)
- Korsette on erinevaid. Ravikorsett on üks ortoosi liik. Ilukorsett on aluspesu ja ei ole ortoos. Kuni puudub artikkel korsett, ei ole mõtet siin asja segasemaks ajada. Kui leidub keegi, kes tahab korsettidest kirjutada, siis peale vastava artikli valmimist saab linkida. --VillaK (arutelu) 9. märts 2015, kell 10:22 (EET)
- Ükskõik kui palju ka kirjutada, ammendav see ikka ei ole, lihtsalt kirjutajal saavad ressursid otsa; küsimused tekivad lugejal ikkagi. Mina küsisin ainult neid asju, mis mul jäid torkima, tekitasid frustratsiooni. Nii suurt huvi mul praegu ei ole, et hakkaksin ise uurima. Ja kui näiteks korsett on ortoos, siis lugejal, kes teab, mis on korsett, aitab see mõista, mis on ortoos. Mina pole seda sõna varem kunagi kuulnud. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 10:25 (EET)
- See on iseenesest hea kui lugejal tekivad küsimused ja ei ole hea kui kõikidele küsimustele on vastus enne kui lugejal need tekkidagi jõuavad. Sest see tekitab ja hoiab lugeja huvi teema vastu ja suunab lugejat ise oma küsimustele vastuseid otsima. Seda nimetatakse teatavasti heuristiliseks meetodiks. Selle meetodi osaval kasutamisel hoiab õpetaja õpilast justnagu teadmiste lõa otsas. Nö ammendava vastuse andvad artiklid seevastu tapavad lugeja huvi teema vastu, sest lugejal ei jää siis üle muud kui ainult nentida, et ahah, siin ei ole rohkem midagi enam mõelda ega uurida. Teiselt poolt muidugi, nagu me vanasõnast teame, isegi sada tarka ei jõua kõikidele küsimustele vastata ... --VillaK (arutelu) 7. märts 2015, kell 06:59 (EET)
- Lisasin sõna "enamasti". Võib olla ka mõni metallosa ja saaks teha ka kergmetallidest, kuid enamasti ei tehta, sest kergmetallid on lihtsalt palju kallimad kui plast. Puidust tõesti ei ole näinud. Proteesid vanasti olid puust, aga ortoose vanasti ei olnudki, seoti käsi lihtsalt salliga kaela.--VillaK (arutelu) 6. märts 2015, kell 20:59 (EET)
- Tähendab siis, sellisel juhul, kui kasutatakse plasti, kasutatakse ka muud materjali? Siis tuleks sõnastuse üle mõelda. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 19:36 (EET)
Miks see eesti keeles ortees ei ole?--Morel (arutelu) 6. märts 2015, kell 19:42 (EET)
- Oletan, et põhjuseks võis olla asjaolu, et tõlgiti pigem inglise (orthosis), soome (ortoosi) ja rootsi (ortos) keelest, mitte saksa (orthese), vene (oртез) või prantsuse (orthèse) keelest. --VillaK (arutelu) 6. märts 2015, kell 20:59 (EET)
- Hm. Tegelikult vist korrektsem ongi ortoos, kui võtta algaluseks kreeka orthōsis.--Morel (arutelu) 8. märts 2015, kell 23:16 (EET)