Arutelu:Mihhail Sõštšikov

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Ma ei tahaks panna "Kategooria:Eesti NSV Ülemnõukogu liikmed", sest parem oleks kategoriseerida konkreetse koosseisu järgi, aga sellist kategooriat hetkel ei leidnud. Samuti ei pannud ma praegu kategooriat "Eesti kommunistid", sest ehkki see tundub kujunevat üleüldiseks sõimukategooriaks "pahade" kohta, ei näinud ma ühtki konkreetset kinnitust, et see tegelane partei liige olnuks või kuskil otseselt kommunistlikke vaateid väljendanuks (küllap ta oli, aga no ei ole viidet, samuti kui võiks arvata, et ta Tartu Töölisteatri tegevuses osales, aga praegu viidet ei leidnud). --Ehitaja (arutelu) 14. detsember 2018, kell 11:44 (EET)[vasta]

Kas on kindel et ta valiti Eesti NSV Teaduste akadeemia korrespondentliikmeks? Artiklis Eesti Teaduste Akadeemia teda nimetatud ei ole. --193.40.110.5 14. detsember 2018, kell 15:45 (EET) --193.40.110.5 15. detsember 2018, kell 12:39 (EET)[vasta]

Ondentliikme kohta ei tea ma midagi, aga pondentlust väidab mitu allikat. Mil määral see oli valimine või määramine, kas see põhjendati kuidagi ka teadustegevusega, milles väljendus korrespondents jne, ei tea praegu öelda. Võib-olla on nüüdne ETA üritanud selliseid postuumselt välja visata. --Ehitaja (arutelu) 14. detsember 2018, kell 19:41 (EET)[vasta]
Ma ei viitsi sel teemal vaidlema hakata. Neid allikad tahaks küll näha. Nõukogude Liidus austati küll tšekiste, aga ma ei usu ega hakka kunagi uskuma, et ainult Alice Kuperjanovi arreteerimise eest akadeemikuks sai. Sellisest väljaheitmisest pole midagi kuulnud. Isegi Naan, Maamägi, Moosberg, Veimer ja Koop on sees, aga neid võib ikka teadlasteks nimetada. --193.40.110.5 15. detsember 2018, kell 12:39 (EET)[vasta]
No see oli 1945. aasta, laskurkorpuses võidelnud tšekist võis imetabast karjääri teha, sh teaduslikku. Isegi imelik, et ta nii madalalt lendas ja siis aastakümneteks paigale jäi, aga tsitaatides antud iseloomustus võib seda ehk selgitada - ka tšekist pidi oskama vahel piiri pidada. Aga okei, võtame kindluse mõttes maha ja paneme tagasi, kui kinnitust leiab.
Muide, huvitaval kombel armastas Sõštšikov osaleda Vanemuises peetud aruteludes lavastuste teemal, toona neid ka protokolliti. Nt "KNP Ukraina steppides – 19.02.1949": "Mihhail Sõštšikov: Vaidlen Kurskile vastu, Budjonnõi ei tulnud sinna kui külaline vaid oma vanadele sõjakaaslastele külla. Mis minule ei meeldi, see on Vaike Sarali osa. Kui Ruubel tahab laval edev olla, siis ta peaks pikema suitsupitsi kätte võtma. NL-s ei suitsetatud sigarette. Mõned pisivead: ordenid marssalil lindiga, sellel ajal ei olnud veel linte, need tulid alles Suure Isamaasõja ajal. „Ohvo“ tuleb küll teise sõnaga asendada, siinkuulduna toob ta teise mõtte välja kui mõeldud. Spekulanti läbi klubi väravate viia ei ole õige. I pildis mootorratta sissetoomine: lavapilt on tinglik ja korraga tuuakse sisse mootorratas, see segab. Stepp ei ole dekoratsiooniga õieti antud. I pildis tagaplaanil olev küngas kuidagi ei õigusta selle tüki pealkirja. Kui ta oleks kurgaan, siis sinna peale maju kunagi ei ehitata." Ja veidi hiljem: "Soovitan viimases pildis sellele kolhoosnikule, kes tuli üle teise kolhoosi, anda uued püksid."
Ja raamatuhuvi pidi tal nähtavasti ikka olema: R. Antiku teoses "EESTI RAAMAT 1535-1935" nimetatakse Sõštšikovi nummerdatud eksemplari ettetellijaks. No päris juhuslikult selline asi ei sünni ja teos ei paista ka väga odav olnuvat. --Ehitaja (arutelu) 15. detsember 2018, kell 13:19 (EET)[vasta]
Vist lahendasingi korrespondendi küsimuse. Seda väidetakse peamiselt venekeelsetes allikates, aga Sõštšikovi kirjes Riigiarhiivis öeldakse ainult "45 ETA Tartu korrespondent". Kirje kubiseb lühenditest ja mõni ime siis, et seda lahti kirjutades tehti pisike viga. (Kusjuures nt eestivenelaste teemalist portaali teevad tõsised ajaloolased, Dormidontov ja puha.) Tihkan oletada, et levinud uskumusele vaatamata oli Sõštšikov korrespondent mitte Teaduste Akadeemias, vaid Eesti Telegraafiagentuuris. Ehkki see on muidugi pelk oletus, mitte allikatega kinnitatud väide, aga tundub suhteliselt usutav. Selline lõbus lugu.
Üldse tuleb muidugi allikatega ettevaatlik olla. Nii veider kui see pole, aga ka Moskvas tegutses - tõsi, juba hilisematel aastakümnetel - KGB uurija Mihhail Mihhail Sõštšikov. Tegeles dissidentidega, Iisraeli sõitjatega jms. Vahel ei saagi täpselt sotti, kummast jutt, aga see teine oli vist siiski kõrgemal kohal. Nt: 1 2 --Ehitaja (arutelu) 15. detsember 2018, kell 13:47 (EET)[vasta]
Ma ise oleks võinud selle peale tulla. Hea veel et Eesti Telegraafiagentuur, mitte Euskadi ta Askatasuna. --193.40.110.5 15. detsember 2018, kell 13:51 (EET)[vasta]